Klenskil on õigus

Eelmise teemajätkuks…

Poleks arvanud, et isand Klenskiga pronksmehe küsimuses nõus olen. Aga see, mida ta [L] selles Delfi artiklis välja pakub, on täpselt minu arvamus:

“Aga see idee — kuidas teie suhtute: kaks eestlast seisvad, üks nõukogude mundris, teine saksa mundris, paar soomepoissi kah juures ja ema nende vahel ning laiutab käsi: poisid, mis teiega tehti? Pange see keset Eestit.”

Pealegi see on ju täpselt sama asi, mida viimases Ekspressis rääkis Helle Meri omaaegse Lennarti idee kohta pronksmehe täiendamisest.

Ja Saatse mälestusmärk oleks ka hea idee.

Tjah…

Paari päeva eest toimus töö juures üks väike sünnipäevakohvitus. Mõnus nagu alati – meil on hästi vahva seltskond, kellega saab kõigist asjadest rääkida. Nii tuli põgusalt jutuks ka pronksmehike ning üks meie vene päritolu kaaslastest tõi näite, et hiljuti olevat keegi eestlane “ühest Lääne-Euroopa riigist” piirilt tagasi saadetud, kuna “tuli fašistlikust riigist”. Ja tundus, et rääkija uskus seda ise siiralt ning oli üpris üllatunud, kui pealik seda suht ühemõtteliselt jamaks nimetas.

Njaa. Kui juba see hea haridusega ning üldiselt mõtlemisvõimeline ja heatahtlik, head eesti keelt rääkiv ja pidevalt eestlastega suhtlev inimene on valmis sellist absurdi uskuma, siis jääb vaid üle spekuleerida teemal, kuivõrd suur kogus propagandasõnnikut on idapoolsete tegelaste poolt istutatud keskmise öövahtkondlase (kes eesti keelt ei räägi, eestlastega ei suhtle ja elab vene telekanalite toidul) ajudesse…