Klenskil on õigus

Eelmise teemajätkuks…

Poleks arvanud, et isand Klenskiga pronksmehe küsimuses nõus olen. Aga see, mida ta [L] selles Delfi artiklis välja pakub, on täpselt minu arvamus:

“Aga see idee — kuidas teie suhtute: kaks eestlast seisvad, üks nõukogude mundris, teine saksa mundris, paar soomepoissi kah juures ja ema nende vahel ning laiutab käsi: poisid, mis teiega tehti? Pange see keset Eestit.”

Pealegi see on ju täpselt sama asi, mida viimases Ekspressis rääkis Helle Meri omaaegse Lennarti idee kohta pronksmehe täiendamisest.

Ja Saatse mälestusmärk oleks ka hea idee.

3 kommentaari postitusele “Klenskil on õigus”

  1. Tatsutahime ütleb:

    Saatse mälestusmärk pole paha idee jah. Ja see erinevates mundris inimeste oma ka mitte.

    Aga ma arvan, et Pronksmeest ei pea tegelikult ümber tegema. Sest see on mälestusmärk sellest, et “meil oli kunagi riik, kus pandi üles selliseid monumente”. Enamik NL-i aegseid monumente on maha võetud, mõni võiks ikka olla, ajaloo huvides. Seda enam, et kui erapooletult vaadata, siis näeb ta päris kena välja. Saksamaal vaatasin väga suure huviga kõiki NL-i sõduritele ja Liidule endale pühendatud mälestusmärke ja tekste NL-i suurusest ja võitmatusest – see andis päris hea ettekujutuse, mida kunas kõneldi. Ja kahju oli ka natuke nendest kirjutajatest: me ju teame, mis praegu toimub, eksole, ikka on kahju inimestest, kes usuvad millessegi, mis osutub lootusetuks.

    Roomas muide oli väga kummaline mõnedel müüridel näha jälgi kunagistest fašistlikest sümbolitest, mis sealt on hiljem maha võetud. Ja kõik räägivad “fašistid panid sinna kolm sellist-ja-sellist märki”. Noh, need võiksid ju alles olla, siis me teaksime, milline see fašistlik sümboolika ja retoorika oli. Küsimus on ju ajaloos, mitte tänapäevas. Mida rohkem me ajalugu ära peidame, seda rohkem igasuguseid linnalegende tekib (piirilt tagasisaatmine vms)

  2. Kakk ütleb:

    Üldiselt Sinuga nõus. Aga nagu ka ise oma blogis ütled, meil siin on ajalugu liiga lähedal ja mõni suurriik kah. Justamendi “Petseri tsura ja Hiitola ätt” tuleb meelde…

    Ajaloo peitmine ei ole jah mõistlik, ent seda peab suht üheselt esitama. Muidu leidub alati neid troppe, kes asju ümber üritavad kirjutada. Nagu tead, olen muidu suur Jaapani fänn – ent neile, kes sealmaal kooliõpikutesse ilustatud ajalugu ja mahavaikitud massimõrvu panevad, tahaks küll ******* öelda (asenda mõne mahlaka nihongo’s sajatusega). Ning samalaadsetele tegelastele Sarmaatia väljadelt tuleb ka üks kolme tundmatuga valem saata.

  3. Ivo ütleb:

    Iseenesest on mul siiralt kopp ees sellest trallist ja kõikidest neid postitustest ja spämmist sellel teemal ja võibolla ka selle tõttu ma leian, et kiirelt minema see sealt, on kerge skandaal ja vsjoo, muidu iga krdi aasta jälle sama jama.