Kontserdil

Sai täna ka see IRL korraldatud kontsert (teistel andmetel olla asi muusikute endi idee olnud) Tammsaare pargis ära vaadatud.

Iseenesest päris vahva üritus oli. Kuigi jah – ehkki otseselt keegi verbaalset agitatsiooni ei teinud, oli plats IRL siniseid õhupalle täis. Tõsi, mõni kollane oravapall hakkas ka silma, paaris kohas nägi ka sotside sümboolikat ning keegi aktivist vehkis lava ees pikka aega, ühes käes sinimustvalge lipuke ja teises käes suur kimp keskrohelisi õhupalle (siinkirjutaja jaoks tiba vastuoluline kombinatsioon). Lõpupoole lavale tulnud esinejad aga demosid juba suht varjamatult IRL sümboolikat ja roheliste pallidega kodanik läks seepeale veidi eemale, lõpuks jalutas üldse minema.

Ilmselt oli probleeme ilmaga – osa lubatud esinejaid jäi tulemata (JMKE ja Toe Tag) ja Jaak Johanson laulis-kõneles enda sõnutsi 38-se palavikuga. Mürarohkemad klassikud nagu Singer Vinger ja Propeller olid küll lahedad, aga heli polnud just parim. Vürst Volkonski laulis veel korra oma “Aru pähe!”-lugu, mis muidugi oli valimiste eel igati paigas – nagu ka Volmeri vali manamine “Mõistus, mõistus, tule koju – pesa põleb, pojad sees!”.

Natuke kahju oli Linna Ifist. Tema kaks vana head Alo lugu oleks pidanud lõpus olema, kohe alguses ei pääsenud need eriti mõjule – rahvas alles kogunes ning ju ei osatud eriti seisukohta võtta. Esitus oli igati tasemel, aga paraku pole enam 1988. aasta – tänane eestlane on paras pohhuist ja hedonist, kellele selline “eluvõõras” isamaalisus enam hästi peale ei lähe. Aga teisalt, kui me tollast otsustavust ja mehisust üles ei leia, siis ongi eesti rahvale päris paras, et teda kesikud valitsema hakkavad.

Kontserdi lõpetas Justament ning just nemad jätsid parima mulje. Teised maadlesid vastiku ilmaga, nemad tegid oma asja sellest väljagi tegemata. Ning “Petseri tsura ja Hiitola ätt” ON hea lugu, täiesti võrreldav Runneli omaaegsete hammustavalt täppipandud luuletustega kogust “Laulud eestiaegsetele meestele”:

Kord üks Petseri tsura kohtas Hiitola meest
ütles, kuradi kurat, me ühest NFSV-st

….

Minge elage nädal või paar parem Laadoga rannal
minge Petserimaale ja tehke seal tilluke tiir
Ja siis küsige endalt, miks igatsus koju on kallal
ja siis pärige poistelt, kustkohast küll jooksma peaks piir

Läevad tunnid ja päevad ja kuud, aga rahu ei anna
et üks naaber võib olla nii kuradi sitt ja nii sant

Vana laulva revolutsiooni aegne lugu, aga tänaselgi päeval otse kümnesse.