Päkapikud

… käivad sel aastal juba päris varakult ringi. Jõuavad sindrid isegi New Yorgi börsile.

Vaatasin investeerimiskontode seisu – viimasel ajal käib seal paras üles-alla sõit. Terve USA kõigub korralikult (mõnda vahepeal kukkujat sai natuke juurde ostetud) ning Eestis jõudis SFG just tõusma hakata, kui va batka Poola piiril sigatsema hakkas – aktsia tuli jälle allapoole.

Aga ennäe – nimekirja oli tekkinud aktsia, mida mina küll ostnud ei olnud. Täiesti võõras sümbol, kahe konto peale (põhikonto ja PIK) aga päris mitmesaja euro eest.  Pangasaksad mingi näpuka teinud? Aga ei, olidki päkapikud käinud.  Selgus, et “suur sinine” (ehk It’s Better Manually) oli Kyndryl Holdingsi nimelise tütarfirmaga maha saanud ning igale emafirma aktsionärile anti iga viie IBM aktsia kohta üks KD aktsia.  Pole paha, peaaegu et teine aastadividend.

Selliseid päkapikke näeks teinekordki. 🙂

 

IBMi foorumil

Tänane tööpäev kulus Swissotelis “suure sinise” külalisena. Viimastel aastatel on IBMi ja Novelli üritused muutunud varasema ajaga võrreldes märksa “häkkerlikumaks” ning kuigi tegu on endiselt turundusega, on sealt üha enam üht-teist kõrva taha panna. Ja süüa antakse kah korralikult, ehkki enamasti tuleb gluteenijama tõttu täiendav orgunn.

Seekord siis hommikupoolikul üldist visioonijuttu – see oli rohkem äriinimestele suunatud, aga paar head punkti sai ikkagi kirja, eriti Bijan Davari avaettekandest (aga see Taavi Kotka näidatud [L] NSA-pilt tuleb ka teinekord mõnes teemakohases loengus kasutusse võtta). Pealelõunal läks jutt sektsioonidesse, käisin [L] turvateemat kuulamas ning sain veel paar mõtet – poola poiste jutt oli päris põnev (kui kohustuslik reklaamjutt välja jätta).

Nagu alati, on sellise käimise plussiks ka inimestega suhtlemine (ameerika keeles networking). Seekordki õnnestus paar asjalikku ideed läbi arutada ning trehvata ka ülikooliaegset parimat sõpra, keda jupp aega näinud polnud. Aitüma IBMile asjaliku ürituse eest.

IBMi tarkvarapäev

Lühikese aja jooksul juba kolmas firmaürituse külastus (Novelli ja Oracle’i järel), seekord siis IBM ja kohaks von Krahli teater.

Kui Novelli korraldatu oli Linuxi-teemaline spetsialistiüritus (ja sellisena kõige lähedasem) ja Oracle’i oma stiilipuhas (ja väga hästi läbiviidud) IT-ärirahva ettevõtmine, siis seekordne jäi oma positsioneerimise poolelt natuke uduseks – kas asi oli mõeldud IT-spetsidele, IT-juhtidele või  mitte-IT valla äriinimestele? Seekord jäi päeva esimese poole järgi pigem selle kolmanda variandi mulje (hiljem läks tehnilisemaks).

IBM’i laia tarkvaraspektri juures oleks hea meelega kuulnud veel mõnest asjast (näiteks erinevatest serverisüsteemidest ja selle firma üsna ulatuslikust Linuxi lahenduste portfellist).  Praegu oli põhjalikumalt juttu DB2-st, SAPist, SPSSist, Tivolist (Äripäeva poiste jutt oli päris hea) ja Lotusest.   Alguse poole olid ka konkreetsema teemaga jutud eelmiste üritustega võrreldes üsna ümmargused – õnneks hakkas  peale lõunat asisemat juttu tulema (huvitav, kas see ongi nendel üritustel sellise arvestusega tehtud, et peale lõunat lasevad sundkorras kohale komandeeritud lipsuga onud ja kostüümis tädid jalga ning saab hakata asjast rääkima?).

Tekkis kummaline küsimus: nii Oracle’i kui IBMi üritusel esines eksootilise päritoluga inimene (kummalgi erinev), kelle jutt oli paraku… otse välja öeldes klassikaline bullshit bingo, mis sisaldas hulga ritta lükitud kõlavaid märksõnu, ent äärmiselt vähe reaalset informatsiooni. Võib-olla ei peaks iga hinna eest “rahvusvahelise” silti taotlema ja pigem kasutama kodumaiseid, olusid ja ka teemat paremini tundvaid ettekandjaid? Selles osas olid Novelli ürituse lätlased välisesinejatena küll klass omaette.

Ausalt öeldes ei ole ka von Krahl sellise ürituse jaoks kõige parem valik.  Auväärne ja oma auraga paik (nostalgiline kah, kunagi sai siin päris tihti muusikat kuulamas käidud), aga asukoht eeldab üsna pikka jalgsimatka praktiliselt mistahes vanalinna ümbritsevast kohast (ühistransport jääb kaugele ja kui ei taha poole päeva eest kallist parklaraha maksta, on lähim paik auto jaoks Kristiine parkla), saalis ei ole pistikupesi (teatri puhul arusaadav, ent sedalaadi ürituse sihtgrupp on üsna suures osas läpakainimesed) ja Wifi jukerdas (pidi enda mobiilivõrku kasutama).  Ja konkreetselt liikumisprobleemide korral (jalg on ikka katki) on see maja paras õudus. Kohvipausil jäigi seetõttu käimata, lõunale sai kuidagi kohale koperdatud.

Ja lõpuks veel üks märkus: ehkki eeldatavasti valdasid kõik saalisviibijad inglise keelt,  ei ole ikkagi vist päris ilus kasutada eestikeelse ettekande juurde ingliskeelseid slaide (ühel juhul olid pealkirjad tõlgitud, kõik muu jäetud ingliskeelseks). Kui slaidid olid “kõrgemalt poolt” ette kirjutatud ja nende tõlkimine pole lubatud, võiks selle vähemalt ära mainida. Väliskülalistes ei olnud asi, kuna räägiti ilma mikrita ja tõlkimist ei paistnud. Natuke oleks ka puht missioonitundest vaja eesti keelt promoda.

Nii et muidu viisakas üritus, aga kolme võrdluses oli korralduslikult  Oracle ja sisu poolest Novell seekord parem.