Thinkpad ja saund

Kiisu Thinkpad R50 läpakas oli juba kaua aega tumm – Ubuntu Dapper töötas muidu ilusti ja kuna saundi vaja ei läinud, siis ei hakanud sellega torkima. Nüüd aga läks va skaipi vaja ja tuli masin korda saada. Kuna äkki maadleb mõni lugeja ka sama probleemiga, siis paneks siia lahenduse kirja (muidugi võib mõnel juhul saundiprobleem ka kusagil mujal peituda).

Lahendus leidus [L] ThinkWikis (väga kasulik lugemine kõigile Thinkpadi omanikele!) – nimelt tuleb Ubuntus avada Volume Control (näiteks paremklõps kõlariikoonil), valida sealt Switches ning lülitada kaks ülemist valikut, Headphone Jack Sense ja Line Jack Sense, välja (linnukesed eest ära). Ongi kogu lugu.

Igaks juhuks mainiks ka, et Thinkpadil toimivad sisseehitatud helinupud (klaviatuuri kohal) ja süsteemi heliregulaator üksteisest sõltumatult (kunagi ehmatasin ise ka, et mis lahti – saund põhja keeratud, arvuti vait. Siis tuli meelde, et olin nupust vait pannud).

Maksuvabastus Dellilt

Päris põnev – LinuxWorld kirjutab ühest hakkajast itimehest, kes saanud Delli firma läpakat ostes ja Windowsi-mittekasutamist soovides [L] oma läpakaostult Windowsi raha tagasi. Pole veel kindel, kas selline asi laiemalt levima hakkab, aga kui aus olla, siis oleks juba ammu aeg. Olukord, kus mingi toote ostmisel peab igaks juhuks ja sundkorras maksma ka mingi (vähemalt mõnes kontekstis, nagu siin) mõttetu lisa eest, ei käi küll viisaka majandusega kokku. Pisipehmeakende-vabasid sülearvuteid kohtab pealegi iga nädalaga järjest enam.

Läpaka süsteemiuuendus

Nüüd on kell üle kesköö ja läpakas edukalt ära uuendatud (et installitud oli kõvasti tarkvara, võttis uuendamine oma 3-4 tundi). Väikesi konarusi esines – tavapärane uuendusvalem apt-get update, apt-get upgrade, apt-get dist-upgrade jäi teisel sammul ühe paki taha (xfonts-intl-european) taha toppama, aga teise ja kolmanda sammu vaheldumisi laskmine tegi asjad korda (apdeit – nagu [L] Xubuntu ehk XFCE-põhise variandi release notes’ist järeldub, on tegu XFCE veaga. Kuna Kaku masinas on muule rahvale demomise huvides kõik peamised graafilised keskkonnad installitud, siis ilmselt XFCE uuendamine selle vea tekitaski. Nagu mõned teised siin kommenteerijad öelnud, läks nende install kenasti).

Meeldiva üllatusena jäi aga peale installi (vist) kõik paika – saund töötab, sõrmejäljelugeja töötab, 3D-desktop (Compiz, nüüdse nimega Beryl) töötab ka. Viimasel on kadunud ka häiriv graafikapuuk, mis jättis enamikul mängudel graafika napakalt läbi paistma (selle vastu aitas Dapperis käsureahäkk XLIB_SKIP_ARGB_VISUALS=1 , mis tuli käivituskäsu ette kirjutada). Uuenduse ja varasemate häkkide tõttu jäi kümmekond pakki (kogu Pythoni kraam ja x-window-core – ilmselt Compizi tõttu) uuendamata, ehk see läheb aja jooksul paika.

Aga muidugi uuem soft – Gnome, Evolution, Firefox (2.0), Wesnoth (1.1 seeria on tüki maad ilusam kui 1.0). Igatahes võib rahul olla. Seega tervitused neile, kes Windows XP 5. sünnipäeva pidasid – Kaku jaoks on see jätkuvalt võõras pidu.

Sikuta, sikuta…

Eile lasti ametlikult välja [L] Fedora Core 6. Nagu [L] The Register teab rääkida, ei pidanud Redhati vastav server koormale vastu ja andis otsad (Eesti peegel [L] Linux.ee peal jäi esialgu ellu ja Kakk sai oma lauamasinas proovimiseks vajalikud plaaditõmmised kenasti kätte). Ilmselt peab Punamüts oma serveriparki uuendama – enam pole aasta 1995, mil üksikud huvilised FTP purkide kallal käisid.

Näis, mis homme saab. Siis peaks ametlikult tulema välja [L] Ubuntu 6.10 Edgy Eft

Täitsa põnev (peaaegu) eesti jubin

… on välja mõeldud: [L]http://www.linutop.com/

Kui kaupmehed ahnusega pilli lõhki ei aja (GPRS-i algusajad tulevad meelde), saab sest karbikesest arvatavasti päris asja. Ja kui sedalaadi asjake laiemalt kasutusse tuleks, saaksid ehk veidi rohkemad inimesed aimu, et tarkvara ei tehta ainult ühes suures firmas.

Windowsi-teema lõpuks

… tuleb teatada, et TLÜ arvutiklassis tehtud installidemo üritus läks pehmelt öeldes peeti.

Kummaline, aga tõsi – XP ei saanud hakkama riistvaradraiveritega (olen Billi kirunud n+1 muu vaatenurga alt, ent sellega pole veel orki kukkunud). SATA kettad ja Gigabit Etherneti võrgukaart jäid Billi loomingule müstikaks. Läbi häda saime kuidagi ühel arvutil siiski paigaldusprotsessi läbi mängitud, kuid uuendusi ei saanudki peale, kuna võrk ei läinud tööle.

Nüüd võib Windowsiga mängimise lõppenuks lugeda, rohkem seda vähemalt lähemas tulevikus ei näpi. Töötegemise jaoks on Linux olemas. Tegelikult tahan sama klassi peal mõne nädala pärast ka Ubuntut installida, siis on hea võrrelda. Hetkeseisuga on küll karvane tunne, et vähemalt nii haledalt ükski normaalne Linuxi distro läbi ei kuku.

Samal ajal on miskites paralleeluniversumites endiselt käimas Windowsi diktatuur. Lugege kasvõi [L] Aabrami ajaveebist.

Windowsi lappimas

Kakk tegeleb taas kord üle poole aasta Windowsiga, seekord oma laua-testimasinas.

Kuna [L] IMKE [L]turva-ja-priva kursuse raames on rahvale vaja elementaarseid arvutiturvateadmisi jagada ning seda tuleb konteksti arvestades teha peamiselt Windowsis, siis enne järgmisele nädalale plaanitavat installfesti arvutiklassis (lasen rahval kogu kupatuse omakäeliselt üle installida) otsustasin proovida asja eelnevalt oma vanal tööarvutil läbi. Järgnevalt mõned muljed (ja lõpus urinat ka).

Erinevad Windowsi taustaga inimesed jõrisevad enamasti esmakordselt Linuxile sattudes “miks see ja see pole nagu Windowsis”. Üritaks nüüd laua teistpidi keerata ja jõriseda teemal “miks Windowsis pole see ja see nagu Linuxis”…. 😛

Masin: 900MHz Celeron, 256MB mälu ja 40GB kõvaketas. Eelnevalt on peal Ubuntu Dapper, see läheb korraks maha ja tuleb hiljem dualbuudina tagasi. Installi algus neljapäeval kell 17:40.

NTFS – linuxi parte ei tunne. Kustutan 10GB jagu partitsioone ära, teen 10GB-se NTFSi
17:52 restart, buudib üles väga rämeda väljanägemisega 640×480 peale (hoolimata korralikust 17” Fujitsu-Siemensi monitorist), lubab 39 minutiga ära teha.

“Now it is easier than ever for you to find, organize and play back your music…” I beg to differ. Targu on maha vaikitud DRM ja muu tehnopederastia. Üldse on microdroidide marketingipläma keset asjalikku installiprotsessi üpris häiriv. Erinevalt enamikest Linuxitest ei saa ka kusagilt valida paigaldatavate pakettide näitamist. Kept in dark, fed on shit.

17:58 esimesed settingud, seejärel tõrge – kolleegilt saadud (legaalne) registreerimiskood on ühe märgi ära kaotanud. Et kedagi asjaosalist enam kohal pole, lükkub jätkamine hommikusse.

Hommik 10:10 – jatkuu…

USB-hiire ratas ei tööta, NTP kellasünkroniseerimisprotokolli ei tunta. Hakkas installima, ütleb 32 minutit.

10.12 – typical vs custom settings, typical tahab DHCP installi (et kesse jobu on selle kohandamisekraani teinud – peamised võrgusettingud on mitme klõpsu taga). Tuleb Customi all staatilised settingud panna, kuna lauaarvuti on staatilise IP otsas. Masina domeenipanek jääb ära vajalike inimeste puudumise tõttu.

10:31 – restart 2. Tuleb üles, ekraanipilt on juba viisakam ning hiljem hakkab ka hiire ratas tööle. Automatic updates läheb esialgu peale, aktiveerimine aga ei õnnestu – TÜNG! Selle koodiga on juba lubatud arv täis aktiveeritud. Ega’s midagi, mõtlen – kuu aega saab kasutada ilma koodita, peale seda võtame maha.

Kasutaja tegemine – mitte mingit parooliküsimist! Täiesti lahtine värk.

Pull lugu – hakkasin enda kasutajale parooli peale panema ning selgus, et installi käigus küsitud adminiparooli pole enam kusagil näha (kas ta siis tegi Administratori konto ära, pani tolle parooli sinna ja lihtsalt ei näita seda?). Igatahes olen sees oma loodud kasutaja nime all, kõigi adminiõigustega ja ilma paroolita.

10:46 elementaarsed asjad on paigas, update läheb käima. Valin Customi ja vaatan, mida Bill pakub. Custom-valik eeldaks nagu asjatundjat – aga uuenduste nimekiri on pika möla sabas pisikese kirjaga lingi “Details” all. Sealt saab selle siiski kätte.

10:50 esimesed uuendused (kahtlaselt vähe on neid) on peal, restart 3.

Uuesti control panelisse (klaveriga harjunud inimesele on hiire abil konfimine suht võõras). Ja veel update’i proovima. Custom vigiseb nüüd, et asi aktiveerimata ja mind ei lubata enam uuendustele ligi. Proovin Expressi – sama jama.

Ega midagi – teadus nõuab ohvreid. Edasine plaan on – esmalt installin Firefoxi, seejärel tõmban alla miski lollaka tillitusprogrammi ja vahetan registreerimisvõtme ära (ole rahulik, Bill – peale sellist trianglit on mul veel 100% vähem soovi sinu sittvara kasutada. Peale neljapäevast laborit kaob see kupatus minu testimasinast kus kuuskümmend).

Aga nagu oligi arvata, õnnestub tolle koodimuutjaga endale miski nuhk masinasse tõmmata (oma viga, ära topi t*i sinna, kuhu pole vaja!). Ei hakka riske võtma, lasen kogu installikupatuse uuesti üle.

Peale läks ClamWin, esimene tõsine vaba antiviirus (tagavaraks veel ka AVG Free), ning Sunbelt Kerio, mida promotakse kui üht parimat jaosvaralist tulemüüri (kuu aega töötab täisfunktsioonides, hiljem lülitab mõned jupid välja, kui ei maksa). Alternatiiv oleks olnud ZoneAlarm või Sygate panna. Lisaks Ad-Aware, Spybot S&D, erinevad registrikaitsed jne jne. Mida aeg edasi, seda rohkem üle viskas. Rakendusi otsima ja installima hakata enam ei viitsinud (kogu ürituse mõte oligi ju vaid veidikenegi turvatud Windowsi tööjaama saavutamine).

Aga lõpuks on Kakk juba päris tige. Kes urisemist kuulata ei taha, ärgu enam edasi lugegu.

<urin>

Vinge värk ikka. Pagana skisoidsena tundub teadmine, et seda nn. süsteemi kasutab suur osa nn. tsiviliseeritud inimestest. Paar tundi selle peletise seltsis tekitas totaalse klaustrofoobia – laske mind siit pagana kummitoast ometi välja! Sa ei tohi seda, sa ei tohi teist, kuna sa oled aprioorselt loll ja kuritegelik. “Klient on kuningas” on ilmselt Pisipehmele täiesti tundmatu loosung.

Nii Ubuntu kui Fedora (asjad, mida Kakk peamiselt kasutab) panevad XP-le kasutatavuselt pika puuga ära (räägin süsteemi üldisest kasutatavusest, mitte kitsalt kasutajaliidesest). Tõsi, vana rasva peal saavutatud tohutu turuosa kombinatsioonis jabura “intellektuaalomandi”-värgiga avaldab omajagu mõju – mõningaid vajalikke asju ei tohi Linuxitele enamasti otse karbist peale panna (Flash, Mp3, DivX). Automatixiga kombineeritud (ja soovitavalt igaks juhuks asjatundja poolt üle vaadatud) Ubuntu Dapper aga on XP-ga võrreldes… noh, nagu Elrond tatise Guglunki kõrval. Üks on tark, ilus ja heatahtlik (või Tolkieni tsiteerides “tugev nagu sõjamees, väärikas nagu päkapikkude kuningas ning lahke nagu suvi”), teine on tige ja haletsusväärne tropp. Bill on lihtsalt liiga kaua oma Sõrmust kandnud.

Et miks siis kohe nii karmilt. Ikka samad vanad asjad:

* Linuxil on kogu kupatus vabalt torgitav ja muudetav, Windowsil pole. Vähegi rohkem tehnilise taibuga inimene lööb pidevalt pea ära – OK, Home võiks olla sihuke kinnine junn, kuna erinevad tumbajumbad kardavad igasugu valikuvariante nagu tuld. Aga Professional on ju ometi mõeldud natukene nõudlikumale tarbijale…
* Linuxil saab peale installi korraliku softiga (kontoripakett, graafika, multimeedia, võrguvahendid jpm) varustatud arvuti, Windowsil saad IE koos turvaaukudega, Media Playeri koos DRM-iga ja kalkulaatori (au Billile, see töötab korralikult!). Isegi elementaarset lahtipakkijat ei ole (õnneks on võimalik neid netist tasuta leida). Kaitsetarkvara praktiliselt puudub, on vaid mingi hädine tulemüürijupp (tõsi, seda seisu on Bill lubanud lähiajal parandada).
* Linuxil (vähemalt uuematel laiatarbevariantidel) käib suurema osa soovitud lisatarkvara. paigaldamine paari hiireklõpsu või terminalikäsuga – Windowsil pead iga pakki üle võrgu taga ajama (“apt-get install pakinimi”-ga harjunud Kakule väga vanaaegsena tunduv tegevus; sellest, et enamiku eest neist rasket raha tahetakse, ei räägi siinkohal üldse).
* Linuxil on kogu meediamajandus vabalt liigutatav, Windowsil pole (DRM).
* Linuxi kasutaja on süsteemi jaoks täiskasvanud inimene, kes teab, mida teeb. Windows käitub kasutajaga kui Nigeeria “ärimees”, kelle ainsaks eesmärgiks on [L] mugu käest papp kätte saada, soovitavalt mitu korda sama asja eest.

Aga mida Windowsil on rohkem:
* turvaauke
* pahavara (tonnide viisi)
* lolle kasutajaid

(need kolm on omavahel seotud)

Kuuldavasti pidi Vista olema (vähemalt mingis mõttes) viimane Windows. Ongi ammu juba aeg.

Kakk ei armasta eriti sataniste, kuid LaVey’l oli vähemalt ühes asjas õigus – kahju, et lollus ei tee inimesele haiget. Õnneks on kogu Microsofti krempel siiski elavaks näitest asjaolust, et lollus on vähemalt rahalises mõttes valus – kõik need inimesed on ju maksnud tuhandeid kroone õiguse eest tolles tarkvaralises vanglas istuda (selles mõttes tekib natuke paralleel ühe Eestis arusaamatult palju liikmeid omava erakonnaga). Paras neile.

</urin>

Mereröövlijutupäev ja uus kernel

Interneti folklooris on olemas üks lahedalt napakas tähtpäev – 19. septembril tähistatav [L] Talk Like A Pirate Day ehk mereröövlijutupäev. Sel päeval peavad kõik asjaosalised kurja Silveri moodi kõnelema.

Sel aastal ilmutas Linus Torvalds sel päeval Linuxi kerneli uue versiooni. [L] Joe Barr teab kirjutada, et teadaanne olevat üsna kohases keeles olnud. 😀

Compiz

Kuna sellest [L] Ubuntu foorumites kirjutati, otsustasin ka proovida ära, milline siis see arenev Linuxi vaste Vista Aero Glassile ja Macide Aquale on… Paigaldamisõpetuse Ubuntu Dapperile leidsin [L] siit (Intel 915 videokaardile soovitati Aiglx-varianti).

Õnnestus kenasti. Compiz sisaldab päris põnevaid lükkeid. Näiteks tööalade paigutamine suure kuubiku eri külgedele, mida siis keerata saab. Või akende dünaamiline suurendus-vähendus. Või akende dünaamiline minimeerimine töölauale. Või Alt-Tab’i uuem ja uhkem variant. Lisaks veel igasuguseid mitte nii suure mõttega jullasid.

Kindlasti on see Maci-meeste jaoks juba ammu tuttav maa. Aga mis Apple’il viga oma raua peal jaurata. Kuid Bill peaks küll tiba mures olema. Kui Vista lõpuks koolimajja jõuab, on tunnid juba alanud…