Kaku ajaveeb
Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Tavaliselt vaadeldakse linde. Täna sai aga ITK-s vaadelda audiitoreid. Mõlemast soost, suuri ja väikesi. Terve päev otsa. Vaatlustulemused olid järgnevad:
Audiitor on üldiselt üksiku eluviisiga, kuid aeg-ajalt esineb ka (rände-eelseid?) kolooniaid. Väljanägemiselt soliidne. Häälitsus vali, käskiva tooniga. Söögiisu üle keskmise. Keskmine audiitor jääb suuruselt enamasti alla advokaadile, küll aga on ta suurem harilikust raamatupidajast.
Näis, keda järgmine kord näidatakse.
Asjalik küsimus koos hea aruteluga Slashdotis – teemal “milliseid keeli tuleks õppida Linuxis programmeerimiseks. ITK-s on praegu õnneks C ja Java täitsa olemas, Pythoni peaks ka rohkem sisse tooma.
… toimus täna TTÜ spordihoones.
ITK robootikud (kes suures osas langevad LUGi rahvaga kokku) elasid kaks viimast nädalat vist põhikohaga kolledžis. Igatahes olid nad kohapeal ka mitu viimast ööd enne suurt võistlust. Neli punti, igaüks oma aparaadiga (Tige Tigu, SuurSilm, Tolmurull ja Pelmeen), olid viimaks võistluseks valmis. Nädalapäevad enne tehti ITK-s demo, kus robotid siis platsilt tühje joogipurke ja sokke kokku kogusid – eriti lahe oli Tige Tigu, kes iga purgi peale ruigas “SAIN PURRRRGI KÄTTE!” ja sokkide juures tänitas “Mis siin haizeb, ää?” (vt ka [L] videot).
Täna oli terve ITK maja elevust täis – kes sai, läks võistlust vaatama, kes ei saanud, jälgis üle neti või puhkeruumide telekatest (mis kah netipilti näitasid). Ise jõudsin käia korra hommikupoolikul, vahepeal kirjutasin ühele lõputööle retsensiooni ja ajasin asju ning enne nelja oli uuesti minek finaale vaatama.
Üllatavalt paljud osalenud robotitest ei suutnud üldse midagi asjalikku teha, tõsiseid koristajaid oli sellest tosinkonnast vaid 4-5. Paraku jäi Pelmeen ratastpidi sokki kinni ja kaotas kindla finaalikoha – muidu oleks asi lausa ITK sooloks läinud. Nüüd aga pääses kolme ITK roboti kõrvale ka tartlaste oma.
Finaal oli päris lõbus. Pikalt võistlust juhtinud SuurSilmale tegi Tige Tigu tuule alla viimases voorus, kui suutis platsi puhtaks lüüa kolm sekundit kiiremini kui võistleja. Tartlased jäeti üldse mängust välja.
Peale võistlust oli muidugi ITK kollasärkide rõõmupidu. Auhindade seas oli veidral kombel ka miski lastešampus, mida siis kolleeg Mikk kohe avama kukkus. Kakk siis soovitas, et enne lahti tegemist tuleb kõvasti karjuda “SAIN PURRRRGI KÄTTE!”… 🙂 Pealik Kalle andis tähtsa näoga intervjuud ning oli omade etteastega silmnähtavalt rahul – paremat promo kui Robotexi kolmikvõit annab sellele koolile vist teha.
Aga lahe üritus oli, üllatavalt palju rahvast oli ka kohal. Kui aega saab, läheb teinekordki vaatama.
Täna ja eile oli ITK täis konverentsi pidavaid insenere. Tundus asjalik üritus olevat. Aga toitlustamist korraldanud firma pani välja ka enda suured reklaamid, kus seisis [L] “Tervise Catering”… Nagu Citylillest ja CityKliimast veel vähe oleks. Lisaks puukeelsusele veel ka tähenduselt udune nimi – mis tervis tuleb toitlustus- ja korraldusteenusest?
Tule taevas appi, ütleks üks mees selle peale.
Väljavõte ühest ITSPEA ettekandest, teemaks on BitTorrent ja failide vahetamine (iseenesest täiesti asjalik jutt): “Peer loob faili ja hakkab seda seedima.” Jama selle terminoloogia eestindamisega…
Nüüd näeb Kaku ITK tööpesa ukse kõrval olev sein välja nii:
Tänud kolleeg Marjele idee elluviimise eest! 🙂
Ehkki Kakul on pikk jutuka- ja ka mudakogemus olemas, jäi selline paik nagu [L] Second Life seni veidi vaateväljast kõrvale. Esiteks polnud sellele vastavat ajaressurssi, teiseks oli sellest loetud igasuguseid asju (üsna karm pila on [L] getafirstlife.com). Nüüd aga paistab, et IT Kolledž kavatseb tulevast aastast seal midagi põhjalikumat püsti panna.
Idee polegi enam uus – SL-ist leiab palju ja päris kuulsaid õppeasutusi. Näiteks Harvard Law School on seal kursusi pidanud. IT vallast saab idee poolest õpetada erinevaid “pehmemaid” asju (uusmeedia, ajalugu, litsentsindus – ühesõnaga, [L] ITSPEA rida), aga miks mitte ka progemise ja disainiga seonduvaid asju (näiteks ülesanne disainida mingi objekt ja panna see skriptide abil “elama”).
Portugalimaal Aveiros on SL-i õppetööalaste rakendustega juba päris pikalt tegeldud ja nüüd veebruaris peaks sealt tulema üks sell siia oma magistritööd tegema, Kakk pandi ITK-poolseks juhendajaks. See aga tähendab seda, et juhendaja peaks asjast natuke ikka eelnevalt jagama.
Nii sündiski Strix Windlow (märkus: eesnimi on vabalt valitav, perenimi tuleb üldjuhul valida paarikümne etteantud variandi seast), keda võib näha alloleval pildil istumas Eesti saarel saatkonna lähedal, mere ääres kivi otsas (pilt meenutab täitsa Saaremaad või mõnd muud sihukest kohta).
Esmamuljed on üldjoontes positiivsed. Muidugi on parajalt nuhtlus “paks klient” ehk kõva graafikaressurssi nõudev tarkvara – Kaku tuttuus Dell enda Inteli X3100 graafikaga veab välja üksnes minimaalse detailsuse (tõsi, ka keskmine detailsus näis veel talutav). Linuxil tuleb Compizi 3D-efektid mängimise ajaks välja lülitada, muidu läheb pilt veidraks.
Alguses sai jupp aega mässatud tegelase välimuse paikasaamisega. Tegelikult on uskumatult detailne see valikuterida – näiteks silmade vahekaugus, lõuanurk ja juukselahk on kõik sätitavad. Vaikimisi riietevalik annab ka enam-vähem viisaka välimuse (hiljem aga tasub külastada näiteks kohta nimega “NCI Kuula-New Citizens Incorporated”, mis on otsinguga leitav – sealt saab juba märksa realistlikumad asjad täiesti tasuta kätte. Muidugi on sel omaaegse “Brežnevi paki” kombel asjalikud asjad segi jamaga, aga viimast annab välja sortida).
Natuke nalja sai ka – kohe alguses õnnestus näha veidrat tegelinskit, kes täiesti ilma püksata mööda ilma ringi kolas. Just samal hetkel olin ühelt sealselt lahkelt mentorilt (vabatahtlikud, kes uustulnukaid abistavad) küsinud, kui palju siinkandis imelikke kodanikke on – enne kui ta vastata jõudis, lisasin “Well, I think I just got my answer”…
APDEIT: Kummaline kogemus oli vaadata virtuaalset päikeseloojangut sealsamas Eesti saare peal. Peab ütlema, et rohkem kui korra Türisalu pangalt loojuvat päikest vaadanuna oli fiiling üllatavalt sarnane.
Täna avati siis ITK 9. hooaeg. Esimest korda uues majas ja Kaku jaoks esimest korda põhitöökohana. Hommikul oli ilm ilus ja läksin tsikliga.
Vahva aktus oli. Kalle kõne oli muhe nagu tavaliselt, TTÜ kammerkoor laulis kenasti. Gaudeamus lauldi täismahus ära (erinevalt mõne aasta eest juhtunust). I kursus on ca 150 nägu, annab ikka peedistada…
Pealelõunal oli töötajate koosolek ja väike piknik Vabaõhumuuseumis Kuie koolimajas. Vahva koht. Ainult et minnes-tulles tuli parajalt vihma – teksad said üksjagu märjaks, kingad aga tuli pärast kodus kapitaalselt kuivama panna. Aga ikkagi oli läbi õhtuse linna koju sõita hästi mõnus.
ITK-sse kolimisega tuli täna läbi teha suur keemia kahe ülalmainitud tehnoloogiaga, mis siinmajas paraku Windows 2003 serveril jooksevad. Et Kakul pole pikast Linuxi-staažist hoolimata olnud nendega kuigivõrd varasemat kokkupuudet, tuli nüüd asjad ära klaarida ja selleks kulus üksjagu aega.
Ühesõnaga, Windowsi võrguketta lisamiseks Ubuntu 8.04 Hardy Heronile tuleb teha järgmist:
* luua sobiv kataloog (näiteks /media/vorguketas – nõnda näidatakse seda ikoonina kohe töölaual)
* installida smbfs-pakk: sudo apt-get install smbfs
* redigeerida faili /etc/nsswitch.conf ja kirjutada hosts:-iga algavale reale “dns” ette “wins”
* installida winbind-pakk: sudo apt-get install winbind
* käivitada võrk uuesti (/etc/init.d/networking restart) või teha masinale taaskäivitus
* luua fail /root/.smbcredentials ja kirjutada sinna kaks rida: username=windowsi_kasutaja ja password=windowsi_parool
* teha too fail loetavaks üksnes adminile: sudo chmod 700 /root/.smbcredentials
* lisada /etc/fstab-faili järgmine pikk lohe (NB! kõik ühele reale): //windowsi_server/kataloog/ /media/vorguketas cifs credentials=/root/.smbcredentials,iocharset=utf8,file_mode=0777,dir_mode=0777 0 0
* teha masinale taaskäivitus
VPN-iga läks rohkem aega, kuna temaatika oli veel võõram – süsteem ruigas pidevalt, et “VPN Connection failed.” (ja ei midagi täpsemat… Äbiäbi selle jupi progejatele). Viimaks selgus, et asi oli väga tühise detaili taga kinni. Kokkuvõttes on süsteem järgmine:
* paigaldada kaks vajalikku pakki: sudo apt-get install pptp-linux network-manager-pptp
* seejärel klõpsata ekraani paremas ülaservas võrguhalduri ikoonile – sinna peaks olema kaabli- ja wifi-ühenduste kõrvale tekkinud eraldi alajaotus “VPN ühendused”. Sealt tuleb valida seadistamine.
* Seadistused on muidu lihtsad – esmalt tuleb valida tüübiks “PPTP tunnel”, seejärel panna järgmisel ekraanil ühendusele nimi ning lisada VPN-serveri aadress. Kuid NB! – lisaks tuleb avada “Autentimise” sakk ning teha linnukesed nii EAP kui ka CHAP keelamise kastidesse (alguses pannakse vaid üks linnuke – see oligi too kurja juur!). Seejärel võib seadistuse lõpetada.
* Uuesti võrguhalduri VPN-alajaotusse ning klõps ühenduse nimele (mis seadistamise alguses sisestatud sai). Nüüd peaks võrguhalduri ikooni ümber tekkima miski kuldse tuulispasa moodi asi ning eduka ühendumise korral kümnekonna sekundi pärast lisandub võrguhalduri ikoonile kuldne tabalukk.
Nii et sebimist jätkus tänaseks küllaga. Ehk aitab see inf mõnel seda vältida.
Sellest aastast on Kakk siis põhikohaga IT Kolledžis. Tänane päev kulus asjade korraldamisele (võtmed, paroolid jms). Väga pikalt ei saanudki kohapeal olla – mingi vastik migreenivärk otsustas kallale tulla ning pidi tulema koju rohtu otsima. Aga kuna esialgu pole nagunii füüsiline asupaik väga oluline, polnud sest väga lugu.
Igatahes on Kaku pesa ITK-s nüüd selline, nagu allpool näha. Kolleegid käisid mitu korda küsimas, et millal pidu saab. 🙂 Ilmselt toimub “sisseõnnistamine” koos sünnipäevaga septembris. Siis tuleb kabinetis mingi sürr rituaal korraldada, stiilis “Billi vaimu väljaajamine” (kabineti eelmine peremees oli ITK microsoftik). Aga täna sai mitu tundi aken lahti hoitud, äkki läks juba ise rahumeelselt välja… 😛
