Näe, LOL ja OMG on nüüd ametliku tunnustuse saanud.
Näis, millise aasta ÕS-i jõuavad “täpe”, “pupu” ja “tramaivõi”…
Silt: keel
Uudislühend
Tekkis mõte leida eestikeelse enam-vähem kõlava vaste ameerika armee päritolu IT-akronüümile SNAFU (situation normal, all f… up). Esmane idee: TOKOP (tavaline olukord, kõik on p…). Võib muidugi ka natuke ümbernurga tõlkida (PNA näiteks).
Peepunkt
Et mitte liialt tõsiseks minna…
Kuna Hillar siin juba infootsingu teema üles võttis, siis sai löödud guuglisse pealkirjas toodud sõna (ärge küsige, miks). Tulemuseks oli päris mitu kontot erinevates sotsiaalvõrgustikes. Mine nüüd võta kinni, kas kontoomanikud on lihtsalt pulli teinud või on tegu sarnase looga Kari Munne nimelise soome härrasmehe omaga (kelle võib samuti guugliga üles leida).
APDEIT 13.12 – märksa karmim lugu on aga [L] 2006. aasta õigekeelsussõnastikuga. Sinna tuleks sisestada märksõna “teenusepakkuja” (tänud kolleegile teavituse eest). Tjaa, domeenijama tingimustes ehk isegi adekvaatne (ehkki tegelikult on pahanduse juureks siiski üks sihtasutus).
Sisseastumiseksamid
… on kõrgkooli jaoks ainuõige lahendus, sellest [L] on vähemalt Tartu ülikool aru saanud. Loodetavasti tulevad teised järele. Lävendite ja riigieksamite süsteem lihtsalt ei tööta. Lammaste järjest suurenev osakaal keskkoolidest tuleva seltskonna seas ei ole kindlasti mitte üksnes eksamite puudumisest tulenev, kuid on viimane aeg midagi ette võtta.
Paraku on seis tänaseks sealmaal, et korrektses, vigadeta emakeeles kirjutav tudeng on juba muutunud vähemuse esindajaks (ja me räägime KÕRGharidusest!). Hetkel on käsil mitme erineva tasemega kirjatöö juhendamine ning ausalt öeldes on pilt natuke kurb. Juhendaja võib punnitada nagu jaksab, kuid kahjuks käib töö tegemine “tellija materjalist”.
Dialoog
– “Excuse me, is this bin Laden?”
– “No, this bin is Empty.”
Lahe reklaam
Sain e-kirjaga teate ca kuu aja pärast kätte jõudva trennilaagri kohta. Mail.ee oli sinna alla pannud automaatse reklaamlause:
—mail.ee reklaam—
Õhtuti ikka väga igav? Mida teha karjuva ülemusega? Meil on Sulle lahendus…
Kui selline lause esineb aga kirjas vahetult peale kutset inglise õpetaja Jay Dobrini escrima (ehk filipiini kepi- ja noavõitluse) -laagrisse, siis omandab “Mida teha karjuva ülemusega?” paganama jõhkra konteksti. 
Hakkab kohale jõudma?
20% kõrgkoolide rebastest ei oska piisavalt eesti keelt (emakeelena!), et ülikoolis kõigega toime tulla. Jee, hakkame USA-le järele jõudma…
Ammu räägitud asi juba, Kakk võib omast õpetamiskogemusest täiesti tõeks tunnistada. Tõsi, siin on varem räägitud kirjaoskusest (“palju puu peasi”), aga ilmselt on lugemusega asjad veel nigelamad. Eks probleemi juured on muidugi palju sügavamal ühiskonna üldistes väärtushinnangutes ja arusaamades.
Vastukaaluna aeg-ajalt venelaste kallal õiendamisele ütleb Kakk nüüd, et päris suur osa tema vene rahvusest tudengitest (mitte küll kõik) räägib ja kirjutab eesti keelt korrektsemalt kui paljud eestlased. Nad on lihtsalt märksa hoolikamalt grammatikat õppinud ja nõnda saanud ilusti kätte selle osa, mis emakeelsel inimesel peaks tegelikult kujunema piisava lugemuse tulemusena automaatselt. Müts maha nende vene noorte ees ja suur “pfffft” eestlastest laiskurite poole.
Aga olgem optimistid, äkki hakatakse nüüd olukorrale natukenegi rohkem tähelepanu pöörama.
APDEIT: Liigseks optimismiks pole paraku põhjust. Nägin silmanurgast telekas jooksvat reklaami, kus oli kiri “Laenu Revolutsion”. SMS-laenu pakkujad pole ilmselt juba olemuselt kuigi suured vaimuhiiglased (sorry, aga IMHO on tegu klassikalise “lollidelt lollidele”-teenusega), aga telereklaamis sihukest teksti panna on juba uus tase. Vt sama bännerit [L] siit. Nii et puu peasi on juba isegi tele visionis.
Kirjaoskamatuse kultuur?
Igaüks võib olla ajakirjanik
Nägin RSS-lugejas Äripäeva pealkirja “Kuidas valida ettevõttele nime”. Oo, kui vajalik artikkel, mõtles Kakk. Ammu oleks aeg, et keegi sellest räägiks. Et kaoks ära KondoomEst -stiilis sõnaväärakad ja poolkeelsed (viimatine avastus oli Beebicenter) koledused.
Paraku on [L] see kirjutis algkooli tasemel kirjatükk liitsõna moodustamisest. Kas Äripäevas tõesti natukenegi pädevamat rahvast ei ole, kes sel sedavõrd vajalikul teemal oskaks sõna võtta…?
Päeva lause
“Praktiseeriv traumatoloog saab sõnadetagi aru, milles probleem on, kui haige talle vigastatud kohta näitab.”
(Tallinna “linnapea” arusaam sellest, miks erinevad linna palgal olevad asjapulgad ei peaks võõrkeeli – ehk siis muud peale vene keele – oskama. Sama põhjapanevaid arusaamu [L] on tal veel.)