– “Excuse me, is this bin Laden?”
– “No, this bin is Empty.”
Silt: keel
Lahe reklaam
Sain e-kirjaga teate ca kuu aja pärast kätte jõudva trennilaagri kohta. Mail.ee oli sinna alla pannud automaatse reklaamlause:
—mail.ee reklaam—
Õhtuti ikka väga igav? Mida teha karjuva ülemusega? Meil on Sulle lahendus…
Kui selline lause esineb aga kirjas vahetult peale kutset inglise õpetaja Jay Dobrini escrima (ehk filipiini kepi- ja noavõitluse) -laagrisse, siis omandab “Mida teha karjuva ülemusega?” paganama jõhkra konteksti. 😛
Hakkab kohale jõudma?
20% kõrgkoolide rebastest ei oska piisavalt eesti keelt (emakeelena!), et ülikoolis kõigega toime tulla. Jee, hakkame USA-le järele jõudma… 😛
Ammu räägitud asi juba, Kakk võib omast õpetamiskogemusest täiesti tõeks tunnistada. Tõsi, siin on varem räägitud kirjaoskusest (“palju puu peasi”), aga ilmselt on lugemusega asjad veel nigelamad. Eks probleemi juured on muidugi palju sügavamal ühiskonna üldistes väärtushinnangutes ja arusaamades.
Vastukaaluna aeg-ajalt venelaste kallal õiendamisele ütleb Kakk nüüd, et päris suur osa tema vene rahvusest tudengitest (mitte küll kõik) räägib ja kirjutab eesti keelt korrektsemalt kui paljud eestlased. Nad on lihtsalt märksa hoolikamalt grammatikat õppinud ja nõnda saanud ilusti kätte selle osa, mis emakeelsel inimesel peaks tegelikult kujunema piisava lugemuse tulemusena automaatselt. Müts maha nende vene noorte ees ja suur “pfffft” eestlastest laiskurite poole.
Aga olgem optimistid, äkki hakatakse nüüd olukorrale natukenegi rohkem tähelepanu pöörama.
APDEIT: Liigseks optimismiks pole paraku põhjust. Nägin silmanurgast telekas jooksvat reklaami, kus oli kiri “Laenu Revolutsion”. SMS-laenu pakkujad pole ilmselt juba olemuselt kuigi suured vaimuhiiglased (sorry, aga IMHO on tegu klassikalise “lollidelt lollidele”-teenusega), aga telereklaamis sihukest teksti panna on juba uus tase. Vt sama bännerit [L] siit. Nii et puu peasi on juba isegi tele visionis. 😛
Kirjaoskamatuse kultuur?
Igaüks võib olla ajakirjanik
Nägin RSS-lugejas Äripäeva pealkirja “Kuidas valida ettevõttele nime”. Oo, kui vajalik artikkel, mõtles Kakk. Ammu oleks aeg, et keegi sellest räägiks. Et kaoks ära KondoomEst -stiilis sõnaväärakad ja poolkeelsed (viimatine avastus oli Beebicenter) koledused.
Paraku on [L] see kirjutis algkooli tasemel kirjatükk liitsõna moodustamisest. Kas Äripäevas tõesti natukenegi pädevamat rahvast ei ole, kes sel sedavõrd vajalikul teemal oskaks sõna võtta…?
Päeva lause
“Praktiseeriv traumatoloog saab sõnadetagi aru, milles probleem on, kui haige talle vigastatud kohta näitab.”
(Tallinna “linnapea” arusaam sellest, miks erinevad linna palgal olevad asjapulgad ei peaks võõrkeeli – ehk siis muud peale vene keele – oskama. Sama põhjapanevaid arusaamu [L] on tal veel.)
Lahe kiri
Järjekordne äge näide masintõlkefännidest nigeeria poiste kirjavarast algab nii:
“Dear Friend,
Kuidas sa täna ja teie pere? Loodan trahvi, olen Mr.kevin pruuniks.”
Härra Pruuniks on ju lausa enesekriitiline, loodab juba ise trahvi saada. 😀
Tubli!
Üks ajakirjanik on vähemalt aru saanud, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril ning [L] kasutab õiget sõna.
Kujutluspilt
Arvutiteenindusse tuleb Gerd Kanter, läpakas kaenlas.
“Mis masinal viga?” pärib teenindaja.
“Ähh, ketas lendas…” ohkab olümpiavõitja.
Mõtlemapanev
Ühest Slashdoti kommentaarist:
“Consider this: The Ten Commandments contain 297 words, the Bill of Rights 463 words, and Lincoln’s Gettysburg Address 266 words. A recent federal directive regulating the price of cabbage contains 26,911 words.”
Vähem möla, pikem samm!