WordPress 3.2 tõlgitud

Seekord on tõlge tehtud beetastaadiumis, kuna saadaolev tõlkefail oli juba 3.2 oma ning 3.1.3 ja 3.1.4 jäävad seetõttu tõlkes vahele – kuid peaks hakkama saama ka ingliskeelse uuendusega, millele saab soovi korral 3.1 tõlkega uuesti eestikeelse näo anda.

Märkus: vastavalt laekunud ettepanekule sai muudetud ‘labeli’ tõlge. Pakutud vaste “etikett” sobiks eraldiseisvalt küll, kuid kuna liitsõna ‘navigation label’ kõlaks sellega natuke veidralt, siis otsustasin “märgise” kasuks (“märgis” ja “navigatsioonimärgis”).

Tõlge asub endises kohas [L] Kaku WordPressi-lehel.

WordPress 3.1 tõlgitud

Uuendus on küll juba nädalajagu väljas, aga varem ei jõudnud – seekord oli tõlkemuudatusi ka natuke rohkem. Praegu igatahes näib töötavat – Jora on juba 3.1 peal.

Märkus: “Välimuse” rubriigis on päisemuutmisvalik (Header Image and Color), mis paraku tõlkele ei allu – vähemalt ametlikus .po-tõlkefailis vastavaid stringe ei leidu. Niisiis on üks valik kahjuks endiselt ingliskeelne, aga loodetavasti see väga ei häiri.

Paki saab endiselt [L] Kakupesa WordPressi-lehelt. Tänud Peeter “Tehnokratt” Marvetile paari parandusettepaneku eest. Vigadest paluks lahkesti Kakku teavitada.

WordPress 3.0 tõlgitud

Nii, nüüd on asi olemas…  Kaku WordPressi-leht sai ka natuke ringi tehtud, nüüd on seal eri lehed 2.x ja 3.x versiooni jaoks, aga algne aadress on endiselt [L] http://www.kakupesa.net/wordpress . Mõned tähtsamad asjad:

* Uut tõlget on kokku (uued + muutunud + parandatud fraasid) rohkem kui  1000 fraasi.
* Pakis sisaldub ka uus Twenty Ten -teema, mis on samuti ära eestindatud. Tõlge on kohe suures pakis sees, .po-faili saab eraldi kätte ülaltoodud veebilehelt.
* Parandatud on hulk 2.x versiooni näpuvigu.
* Üksikuid terminitõlkeid on muudetud (loodetavasti paremaks).
* Tundub, et enam ei ole vaja teha päisehäkki eraldi pluginaga, seetõttu jäi see tõlkest välja. Kui selgub, et ikkagi on seda tarvis, tuleb see hiljem juurde.

Tõlget tuleks alguses kindlasti testida, väga põhjalikult seda endal aega teha ei olnud.  Leidusid ka üksikud jäigalt sissekodeeritud (tõlkele allumatud) fraasid, mis on ikkagi ingliskeelsed (näiteks Twenty Teni tutvustuslause teemade all).  Loodetavasti hakkavad need järgmiste versioonidega tõlkele alluma.

Veel üks tähelepanek: Twenty Teni puhul on päisepilt veidi suurem kui vana Kubricku teema puhul – nüüd on suuruseks 940 x 198 pikslit.

Jora kolib ilmselt ka lähiajal 3.0 peale üle – aga järjepidevuse mõttes tahaks värvilahenduse suuresti samaks jätta. Seda peab veel natuke sättima.

Wesnoth 1.8 eesti tõlge

… on nüüd valmis (ligi 14 000 rida – ja “rida” võib tähendada nii paari märki või üht sõna kui  ka kolmesalmilist luuletust või 10-realist tekstilõiku). Tõlkefaile saab kas [L] Wesnothi tõlkeserverist või [L] Kaku Wesnothi lehelt. 1.8 peaks ametlikult ilmuma septembris, sügiseste Linuxi distrodega (näiteks Ubuntu 9.10) peaks see juba kaasa tulema. Sai tehtud ka väike tõlkepõhimõtete loetelu – lihtsuse mõttes kopeerin ta siia ka.

Mõned Kaku tõlkepõhimõtted

  1. Eesti keel. Lihtsalt ja selgelt. “Commander” on “väeülem”, mitte “komandör”, “expedition” on “uurimisretk”, mitte “ekspeditsioon” (Wesnothi maailmas ei ole just palju tänapäeva teadlasi) ja isegi “idiot” on “lollpea”, “juhm” või “tohman”, mitte aga “idioot”. Ka “magic” on “võlukunst” või “võluvägi”, mitte “maagia” (Wesnothis on võluvägi reaalne asi, mitte meie maailma “maagide” posimine) ja Delfador Suur oli võlur, mitte maag.
  2. Koha- ja isikunimede tõlkimine. Üldiselt on lollikindel lahendus Tolkieni süsteem – ühiskeelele vastab inglise keel või selle tõlkekeel (meil niisiis eesti keel), muud jäävad nii nagu on. Seega ingliskeelsed nimed tõlgitakse või leitakse vasted (Robbie => Robi). Haldja- ja päkapikukeeli vms ei tõlgita (kahest haldjate suurest metsast on Aethenwood eesti keeles Hõbelaas, Lintanir on aga haldjakeelse nimena jäetud tõlkimata).
  3. Metafoorid ja kõnekäänud – me räägime maailmast, kus paljusid meile harjumuspäraseid asju ei ole olemas. Mõningaid vanu ja levinud eesti kõnekäände sobib kasutada, mõningaid uusi aga mitte (“loll kui saabas” on mõeldav, “juhe koos” ja “kumm tühi” aga ei lähe mitte.).
  4. Sõnad, mis ei pruugi Wesnothi maailmas tuntud olla. Näiteks “paradiis”.
  5. Teoloogia. Näib, et Wesnothi maailm oli algul polüteistlik ehk paljude jumalatega, ehkki lõpupoole esineb ka juba monoteismi märke (eriti UtBS: Eloh, Moradin ja Griknagh; ka Wesnothi Suured Jumalad on küll mitmuses, kuid näitavad arengusuunda). Tähelepanuks ka: eesti keeles on väga palju kõnekäände ja ütlusi, mida enamasti keegi Piibliga ei seosta, kuid nad on ometi sealt pärit. Piibli keel ja väljendid on mõnes kohas Wesnothis täiesti sobivad (ja tekitavad mõnes tuttava tunde), aga on kohti, kuhu nad üldse ei klapi. Seega soe soovitus: Wesnothi tõlkija peaks tundma vähemalt mingil määral Piiblit ja üldse usundilugu.
  6. Sõjavägi. Ei tasu liialdada peente militaarterminitega. Näiteks võis seersandi auaste olla kasutusel küll Wesnothi hiilgeaegade hästiorganiseeritud sõjaväes, selle kasutamine aga algusaegu käsitlevas “Wesnothi tõusu” loos või ka post-apokalüptilise ajastu UtBSi Yechnagothi kummardajate juures on küsitav.
  7. Kramplikult ei pea algtekstist kinni hoidma.
  8. Släng, murded ja formaalsus. Tänapäevast slängi tuleks vältida, kuid eri ühiskonnakihtidest pärit rahvas peaks rääkima veidi erinevalt. Wesnothi isandad ja kogu haldjarahvas räägib korrektset, ametlikumat sorti ja vahel veidi luulelist keelt. Maarahvas võib endale matslust lubada (“teind”, “vä”). Omaette lugu on päkapikkudega, kelle ühiskeele eripära on inglise keeles rõhutatud šoti murrakuga (“You ha’ done that”, “dinna”, “ken”). Eesti tõlkes võiks sobida lõunamurded – päris võru keele mõistmine aga läheks tavalisel eesti mängijal vist raskeks. Muidu võiks saare murrak kõne alla tulla – vana aja saarlased olid sama vinged sellid -, aga päkapikud ei ole iial merd ega meresõitu armastanud.