Veebiäkk TTÜ-s

Näib nii, et TTÜ intranet ei tunnista juba oma nädal aega enam Firefoxiga lähenemist. Isegi Opera ei sobi, muust rääkimata (Safarit ei ole proovinud, kuna esialgu Maci majas pole). Ainult IE… Hurjuh, TEHNIKAülikool!

Õnneks saab Ubuntule suhteliselt lihtsa vaevaga ka IE selga ajada, mida siis spetsiaalselt sellise lolli veebisaidiga suhtlemiseks tarvitada. Õpetuse leiab [L] UbuntuGuide’ist.

Hilinenud sünnipäev kinu ja pisipehmepeksuga

Et meil kolleeg [L] Hansuga sünnipäevad suht ligistikku, otsustasime täna neid töö juures koos tähistada, Hansu ettepanekul kujunes töövormiks mitteseminar. Eelnevalt käisime poes ja tirisime kohale hulga nänni, seekordselt aga asendasime Hansu ettepanekul tavalise veini hoopis erinevate mineraalvete ja limpsidega. Mitteseminari töövormiks oli taanlaste autorikaitsekriitilise dokkari [L] Good Copy, Bad Copy vaatamine koos järgneva diskussiooniga, kõik see muidugi söökidega kaetud HTK seminarilaua ümber. Film oli väga vinge, soovitaks kõigile vähegi IT-ga ja/või seadustega tegelevatele inimestele.

Kuna päeval olid pikalt loengud, sain [L] tänasest uudisest Microsofti eurotrahvide kohta teada alles Äripäeva ajakirjaniku telefonikõnest, kes soovis asja kohta kommentaari. Sain selle just ära saadetud, kui sama sooviga tuli toru otsa Postimees. Jäi mulje, et Eestis peale Tehnokratt Petsi ja Kaku vaba tarkvara asjatundjaid nagu polekski… Aga ju ei saadud teisi kätte. Igatahes ütlesin mõlemale, mida asjadest arvan. Lood leiab [L] Postimehe ja [L] Äripäeva veebidest.

Islandilt tagasi

Nüüd siis on käidud. Ega midagi suurt ei näinud – vaid üks päev kohapeal ja seegi konverentsil. Siiski, õhtul peale konverentsi vastuvõtule minnes nägi natuke linna ja hommikul ilusa ilmaga Keflavikki sõites ka natuke maad.

Õhtune vastuvõtt oli vahva, raekoja kõrval asuvas muuseumimajas. Hästi kihvt oli meelelahutajaks kutsutud viiuldaja (kel kuulu järgi lausa stradivaarius kasutada olevat) – mängis üksi, ilma igasuguse saateta ja laia valikut asju Vivaldist Gershwinini. Saime mõnusas õhkkonnas veel juttu ajada ning muidugi oli ka söök tasemel. Huvitav lahendus oli eelroog – sai (väga mõnus selline), jäme kristalne meresool ja väga hea oliiviõli. Lihtne, aga täiesti piisav.

Hommikusöögil tegin eelmisest hommikust järeldused ja vahetasin muna külma toidu vastu. Islandil tuleb ju kala süüa. Ja täkke läks – vähemalt suitsulõhe oli küll ülimalt maitsev. Kohv ja saiad olid endiselt head, nii et sellest toidust jäi igati OK mulje. Kõht täis, tuli asjad kokku pakkida ja minekule sättida – lennuk läks 13.15, aga buss tuli hotelli juba pool üksteist.

Keflaviki tee äärest sai läbi akna ka natuke pilte tehtud (totufoniga – päris fotokas otsustas enne reisi jonnima hakata). Teen millalgi mingi valiku ja panen välja. Vahvad olid tee ääres siin seal kividest tehtud puuslikulaadsed kujud (suure kivi peal väike peaks), ka laavamaastikud olid põnevad. Eestiga võrreldes aga oli teeäärne üsna tühi – kohalike kinnitusel elab maal (s.t. väljaspool linnu) vaid 2% elanikkonnast.

Keflavikis on karm turvakontroll ja laseb isegi püksirihma maha kiskuda. Aga asi käib viisakalt ja üsna sujuvalt. Lennuk jääb ligi pool tundi hiljaks – õnneks on tagasiteel aega küllalt, lennukite vahel on ligi 3 tundi.

Kopenhaagenis tuian Kastrupi lennujaamas veidi ringi, helistan Vitale (taanlanna, kellel kevadel külas sai käidud) ja teen aega parajaks. Loll on ringijooksutamine transiidi check-in’i ja tagasi – loodetavasti saavad Eesti asjapulgad Schengeni asjad peagi ühele poole, jääks see jama ära. Otsisin ka Marti, kellega pidime koos tagasi lendama, aga ei leidnud. Tal oli tulekuga mingi jama olnud ja jõudis lennukile alles viimasel minutil.

Kodutee kulges eriliste vahejuhtumiteta. Auto oli lennujaama parklas alles, viskasin Mardi TLÜsse tema auto juurde ja tüürisin kodu poole.

Iseendast tore sõit oli, aga üsna väsitav ja ega just kuigi palju ei näinud. Island on paraku meie mõistes ka roppkallis (võrreldav Norraga), nii et ei raatsinud isegi suveniire osta. Aga kunagi tulevikus, kui hinnavahed vähenevad, võiks sinna tagasi minna küll.

P.S. Kodus ootas Vita saadetud sünnipäevakink – külmkapimagnet suure kirjaga “SHIT HAPPENS”. Lahe. 🙂

Islandil madistamas

Mõned nädalad tagasi pakkus Jaan [L] EITSist välja variandi minna sünnipäevaks (peaaegu) Reykjavikki ja ühel IT-alasel konverentsil microsoftimeeste parv jõepõhja lasta (kui klassikutelt metafoori laenata). No mis saab Kakul selle vastu olla… Lisaks esitlusele sai tehtud ka [L] vastav veebileht (slaidid on ka seal väljas)

Reis oli muidugi pikk ja väsitav, peale koolipäeva tuli esmalt lennata Kopenhaagenisse ja siis pikalt üle mere kaugele saarele. Ajavahe on kolm tundi, nii et hotelli kohale jõudes oli Kakk üsna küps. Natuke Keflavikist hotelli sõites nägi maad ka, aga ilm oli kehv ja pime oli – karta on, et selle sõiduga jääb absoluutne enamik Islandist nägemata… 🙁

Vahva oli see, et sattusime kolleeg Mardiga samale lennukile – ja tuleme reedel tagasi ka samaga: tema Budapestist, mina Reykjavikist. Ajasime lennu ajal plära, rääkisime tööasju ning vahelduseks jorisesime South Parki julgalaulu (“Me-me-me-me-meee…. I am the great mighty poo / and I’m gonna throw my shit at you…”). Tore on töötada koos mitte liiga normaalsete inimestega.

Konverents toimub sealsamas Loftleidiri hotellis, kus majutuski on. Iseendast kena koht, aga vähemalt tuba on võrreldes seniste kogemustega ja arvestades põhjaeuroopa kultuurikonteksti suht lohakil. Nii kraanil kui dušil on ärajooks katki, peldikus puudub debugger (noh see atribuut, millega potti puhtaks saada), telekapuldi pooled nupud ei tööta ja takkapihta küsitakse WiFi eest hingehinda (õnneks konverentsi ajal on see tasuta peale keeratud – aga SSH ja e-post olid ikkagi kinni pandud). Lisaks oli vastuvõtupreili suht nipsakas ja hommikusöögil munaroog täiesti külm. Kakk on üldiselt vähenõudlik elukas ja ei kurda ega protesti, kuid kuna konverentse mööda on üsna palju käidud ning võrdlusmaterjali on üksjagu, siis sellisel jõukal maal neljatärnihotellis selliseid detaile kohata on veidi ootamatu. Hea kohv ja saiad ning lõunasöök aitasid õnneks mulje rohkem tasakaalu.

Isand Ebert osutus (Microsofti-mehe kohta) üsna meeldivaks onkliks ning oma ettekandes ta väga muhku ei norinudki – muidugi oli sihuke ilus sile lugu sellest, kuidas pisike ja pehme korporatsioon kangesti kõiges interoperaabel üritab olla. Mõnest asjast võtsin muidugi kinni ja jõrisesin. Pärast siis vaidlesime omavahel ka veel jupi aega (suhteliselt tsiviliseeritult) – vaidlus jäi enam-vähem viiki, aga publiku nägudest oli näha, et suur osa auditooriumist hakkas esmakordselt tõsiselt mõtlema teemal “äkki ongi peale Microsofti midagi muud kah olemas”. Selles mõttes läks jutt täkkesse.

Lõunalauas saime seltskonnaga juba jutule (siin on kaks eestlast veel, lisaks üks onu Soomest). Õhtuks kutsuti isegi raekotta vastuvõtule. Noh, nüüd on töö tehtud, võib ka natuke ringi vaadata. 🙂

Aajah, islandi keele kohta väike õppetund ka. Lennukiraamatus oli pilt erinevatest loomadest ja igaühe juures tema häälitsus kah. Panen naljapärast siia kirja, võite mõistatada, kes on kes – “voff”, “me me”, “mjá”, “kri kri”, “muu”, “ihihihihi”, “krúnk”, “gaggalagú” ja “hronk”.

Asjalik arutelu

TLÜ informaatikute pealik Peeter ajas tänaseks kokku osakonna veebi puudutava nõupidamise. Kokku tuli päris suur punt rahvast ning arutamist jätkus pikalt. Eriti oluline oli asi seetõttu, et paraku on TLÜ ülikooliveeb endiselt pehmelt öeldes… interesting oli vist see sõna inglise keeles. Kehva struktuuriga ja totaalselt ebavalideeruv. Nii et kui saaks vähemalt informaatikutele korraliku veebilehe, oleks asi jupike parem.

Eriti vinge oli aga see, et eelduseks võeti vaba platvormi kasutamine ning rõhuasetus erinevatele sotsiaaltarkvara rakendustele, lisaks on nüüd lootust panna alus ka millelegi [L] MIT OpenCourseWare sarnasele ehk siis vaba litsentsiga õppematerjalide varamule. Elame-näeme.

Hmm…

Juhtumisi jäi YouTube’is ette [L] üks video, kus üks jänkist kutt demob balisongi ehk libliknuga. Päris lahedalt keerutab. Aga mitte sellest ei tahtnud rääkida.

Asjalike ja respekteerivate kommentaaride kõrval on seal vist tunduvalt rohkem sihukesi, mille autorite pea röntgeniga läbivalgustamisel ilmselt fotopaber täiesti ühtlaseks jääb (taina homogeensuse tõttu). Virisetakse selli suure kõhu pärast ja pritsitakse muidu tatti. Kustkohast küll sihukesed idikad tulevad…? Eelnevalt tundus, et Eesti veebides on juba piisavalt lolle kohatud, aga sealne kontsentratsioon oli ikkagi harjumatu. Ptüi, vastik.

Itimees teeb süüa

Kiisu tõi poest kanafileed. Kakk pidi aitama süüa teha. Mida itimees seepeale teeb? Õige: lööb Google’isse “Indian chicken sauce” ja vaaritab sealsetele retseptidele tuginedes (open source!) kokku omaenda sousti. Ning paneb selle parima GNU traditsiooni kohaselt teistele blogisse vaatamiseks välja. Niisiis läksid potti järjekorras:

* ca 3-cm küljepikkusega võikuubik.

* paar-kolm supilusikatäit hapukoort (maitsestamata jogurtit polnud käepärast).

* sorts head oliiviõli. See kõik soojenes ja segunes mingi aeg (aktiivse sekkumisega).

* üks keskmine sibul. Peeneks ja kah potti.

* üks suur ja üks väike tomat. Ditto.

* suur soru ketšupit (asendamaks originaalis olevat tomatikastet)

* vürtsid: tšillimaitseaine, küüslauguhelbed, karri, piprasegu, koriander, kardemon. Tunde ja maitse järgi, et piisavalt tuline oleks.

* soola nii umbes poole teelusika jagu.

* supilusika jagu mett.

Tarbida tuleb koos keedetud riisi ja pannil praetud kanafileekuubikutega. Ja nagu alguses öeldud, järgitegemine on litsentsiga täiesti lubatud. 🙂

Tudengitele!

Kas oled kunagi tundnud südames soovi mõnele õppejõule kaigast anda?

Kui jah, siis võib see olla just Sinu võimalus!!! [L] Budoklubi Mitsubachi võtab vastu uusi liikmeid ning Ryukyu kobujutsu trennis võid oma kaika vastas leida koguni kolm õppejõudu – ühe TLÜ dotsendi, ühe TTÜ dotsendi ja lausa ühe TTÜ professori! Ning kõik see on täiesti seaduslik – pealegi isegi mitte väga kallis, kuna ISIC/ITIC kaardiga saab korraliku hinnaalanduse!

(Nagu ikka reklaamides, jätame konksud targu välja toomata – õppejõud nimelt reserveerivad endale õiguse ka vastu lüüa.)

Aga OK, nali naljaks. Trenni tulla võiks mõni huviline küll. Ajad ja koht on eespool lingi all olevas kuulutuses kirjas.