Nina vee peal

2021. aasta 1. septembril enda kätte saadud pensioni II sammas ehk PIK (pensioni investeerimiskonto) lendas alguses päris kenasti, siis aga kukkus vahepealse karuturu ajal ca kolmandikuga miinusesse. Tänahommikuse seisuga aga näitab “realiseerimata kasum” taas rohelist. 🙂

Ent isegi selle niru ajaga suutsid sealsed investeeringud tuua sisse rohkem, kui riik sinna igakuiste maksetega juurde pani (suurusjärk oli siiski võrreldav).  Edenemine on suht samas kaliibris LHV indeksfondis istuva III samba omaga, nii et rahuldav tulemus – tõenäoliselt oleks ka II samba indeksfond (kus see raha enne oli) umbes sama tulemuse teinud.

Ja kogu portfell (enda investeerimiskonto + PIK) jõudis ca nädala eest järgmisele märgilisele tasemele. Eestist sisse jäänud aktsiad ja Baltic Horizon tõmbavad kogutulemust üksjagu alla ja kogunäit on seni veel punases. Aga laevandus kerkib hetkel korralikult ja loodaks aasta lõpuks ka isikliku kontoga rohelises olla.

4 mõtet “Nina vee peal” kohta

  1. See sinu vahetus- ja jälgimistöö on lausa börs ju. Enda isiklik maakler oled.

    Ma vaatan, et ma ise ostan ainult krüptokoine kokku ja börsimängu ei mängi (tõusu-ja-languse spotid), sest see on hasartmäng. Minu pluss on see, et ma ei maksa makse ja väärtused on minu salajaste võtmetega. Minu rahakotis. Ja mitte veebis vaid arvutis.

    Kui pank läheb pankrotti, siis minu krüptorahad jäävad alles. Sinult võtab pank kõik aktsiad kaasa endaga.. See aasta on USAs üle 60 panga pankrotti läinud.

  2. No tegelikult ma (kuigivõrd) ei kauple börsil – olen nõus, et see võib hasartmäng olla. Ma olen selgelt dividendiaktsiate poole peal (väike osa rahast on ka võlakirjades).

    Maksudega on nii, et mina ka neid (praegu) ei maksa – investeerimiskonto süsteem võimaldab seda. Maksan siis, kui hakkan rohkem välja võtma kui sisse läheb (ehk põhimõtteliselt juhul, kui sellest rahast elama hakata). Ja siis ei tohiks väga enam pilli puhuda, raha peaks jätkuma. 🙂 PIK maksustamisega on sama asi, aga seal on olemas nii 20%, 10% kui ka päris maksuvabad variandid. Mis aga krüptosse puutub, siis ilmselt selle mingis vormis maksustamine on mitte väga kauge tuleviku teema.

    Panga pankrot? Teoreetiliselt võimalik. Aga ka sel juhul on seadusega klientidele tagatud 100K raha säilimine ning vähemalt mingites olukordades kantakse aktsiad (erinevalt kontodel olevast rahast) lihtsalt teise halduri juurde (Eestis teise panka või mõnda muusse sobivasse kohta nagu Interactive Brokers). Mina saan aru nii, et kui kodanik X ostab firma Y aktsiaid ja hoiab neid pangas Z, siis pank Z pakub sisuliselt hoiulaekateenust kodaniku X ja firma Y vahel (mõnevõrra erinevalt kontol olevast rahast, mis n.ö. asubki pangas).

    Pankrotist tõenäolisem on üks ida poolt tulev nuhtlus – aga LHV on ühte otsa pidi Londonis, seega väärtpaberikontod võiksid seal säilida ja kui suurem osa ei ole Eestisse paigutatud, siis võiks ehk midagi alles jääda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga