Aasta alguses jätkus turul karuhääl ikka täiega ja portfell kahanes korralikult. Aga nagu üks tuntud mees kunagi tuleviku väetise kohta ütles, tuli ka (ühe teise mehe sõnutsi) head kriisi ära kasutada. Täitsa kahju, et ostmiseks rohkem vaba raha ei olnud…
Panin müüki ka eelmisel paaril aastal kingituseks saadud KD ja WBD ning saadud raha läks taas laevandusse. Katsetamiseks sai juurde võetud mõned laevad veel, aga neist läks TRMD juba müüki, EURN ja BRY ootavad hinna paranemist (ilmselt vahetan uute proovitavate vastu – kahel esimesel on Taani ja Belgia 30% maksumäär, BRY on tüüpiline USA 15%-ne).
Aasta pluss:
* Alati saab hullemini. 🙂 Kukkumine aasta esimeses pooles oli päris kõva, aga päris pankrotid jäid nägemata.
* Aasta lõpp annab lootust asjade paranemisele uuel aastal. Isegi aasta viimane börsipäev lõppes väikese plussiga. 🙂
* ZIM, kes aasta keskel teatas dividendide peatamisest ja seepeale aktsiakursiga läbi põranda vajus, andis enne seda erakorralise dividendina sisuliselt terve aasta normi – kokkuvõttes ligi poole kogu saadud dividendist.
* Ehkki eelmise aasta dividenditootlust päris korrata ei õnnestunud, tuli see kokkuvõttes ikkagi üsna viisakas (eriti kriisiaja kohta – põhikontol ca 6%, PIK-il 9%).
* Pensionikonto seis absoluutsummas on aasta lõpuga peaaegu sama, mille 2021. aastal enda kätte sain – arvestuslik miinus on samas siiski hetkel veel korralik.
* Võlakirjadesse lisandusid paar paljuräägitud LHV võlakirja, mis tõstsid võlakirjade summaarse seisu isegi veidi plussi. Ja muidugi laekus ka intresse, mis karuturu tingimustes olid täiesti arvestatavad (ca 6%).
Aasta miinus:
* Summaarne netomiinus kasvas veidi veel (samas vähenes see viimase kahe kuuga märkimisväärselt).
* USA REITi SCU ümber tekkinud skandaal ja löömingud, mis lõppesid ülevõtmisega RITMi poolt. Kuna ostetud oli küllaltki kõrgelt, tuli valida kahjumiga müügi ja samamoodi kahjumiga ülevõtmise äraootamise vahel – müüsin enne ära. Võib-olla oleks ülevõtmisega natuke vähem kaotanud (tagantjärgitarkus…), aga tulemus oleks siiski üsna sarnane.
* Tallinna börs (kuid isegi siin sai Tallinna Sadamalt päris viisaka dividendi). Sadam on olusid arvestades normis, Nordecon käitub kohati imelikult ning Baltic Horizon on muidugi üsna põhja kukkunud.
Rivistus põhikontol (välisaktsiad):
* laevandus: BRY, DSX, EURN, EGLE, GNK, GOGL, GRIN, LPG, OP (paar kingiks saadud aktsiat), SBLK, ZIM
* muud: IBM, RIO, T
PIK-il:
* DSX, GOGL, LPG, SBLK, SLG, TWO, ZIM
Viimaks jõudis ka kohale, et PIK tuleb pensiaegse topeltmaksustamise vältimiseks viia 0% maksumääraga aktsiatele (vähemalt seni, kuni USA ja Eesti maksumäära vahet liiga suureks ei tirita – enne ei maksa midagi, pärast võetakse ühtviisi laia lauaga). Õnneks on suur osa “laevastikust” sellised, ainult ZIM on selge erand (kui aga nende tavapärane dividend taastub, tasub ikkagi hoida). Praegu seal olevad paar REITi on plaanis laevade vastu vahetada – samas on aga needki korralikult dividende teeninud ning on kavas tulevaseks säilitusfaasiks põhikontole võtta.
Järgmise aasta lõpuks võiks esialgu seisuga kuhugi nulli kanti jõuda.
Minul on hedera hbar-i. Tõusis 4 sendilt 8 sendini. Ja peale selle stake toob mitu protsenti kuus!!
GOOGLE, BOEING, LG, DELL on selle nõukogu osanikud .jt
Isegi kui langes vahepeal, siis ma ei pannud usdc peale, sest stake jääks seisma, ajutiselt.
Kaevanduses on XMR ja RTM- mis hoiab köögi sooja. Kuigi kasumit sellega ei saa.
Nojah, mina sellesse maailma endiselt ei roni. Igaühele oma.
Ja head uut ka. 🙂
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120264006/miljonid-kadunud-vargus-baltimaade-suurimast-investeerimisfondist-viis-tuki-pensionikogujate-varast
Miks ma pankade fondi ja aktsiatesse ei investeeri? Sest seal pannakse raha reaalselt pihta!
No see juhtum on selge erand (samaväärne mõne börsifirma pankrotiga – võimalik, aga ikka üsna vähetõenäoline; Eestis on ehk kõige lähemal sellele toosama ülalmainitud Baltic Horizon). Ja selle kohta võiks pigem niipidi väita, et investeeri ise, mitte ära lase pensionifondidel enda raha liigutada – siis ei ole kedagi teist süüdistada, kui ämbrisse astud. 🙂
Aga tegelikult ma loodan endiselt selle va finantsilise sõltumatuse nähtavas tulevikus kätte saada.
Vähemalt oled õigel teel ja sul need oskused on vaikselt tekkinud.
Minul on süsteemimäng:
https://raw.githubusercontent.com/vabaME/skriptikogu-et/main/viking_lotto_sys.py
Ja krüptodega on nii nagu tehisintellektiga praegu – keegi ei tea, et kus on algus ja lõpp.
Lihtsalt – mitte kõike ühte kotti ja mitte nii väga palju, et pärast infarkti ei saa..
Nagu kaamel ei saa läbi nõelasilma nii ka rikas inimene taevasse..
Njaa, Pühakirjas on see nii kirja pandud küll – aga seda peaks vist kontekstis võtma. Ka rikaste inimeste seas on igasuguseid. Mõnest on saanud heategijad, teistest on saanud ülbed sitapead või siis Che ja Castro sugused vasakterroristid. Raha on võimas ressurss (nagu ka relvad, autod jmms) ning mitte kõik ei oska sellega midagi asjalikku ette võtta.
Evangeeliumis öeldakse vististi, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki. Räägitakse, et nõelasilmaks nimetati toona ka üht Jeruusalemma jalgväravatest, kust kuuldavasti koormast vabastatud kaamel siiski piisava sudimise abil oleks läbi mahtunud. (Tallinnaski on vist Niguliste juures sellenimeline värav.) “Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga!” annab Õnnistegija lootust (Mt 19:23).
Miks siiski vaevaga? Mõtlen, et varandus võib olla mõnigi kord vaimselt maadligi rõhuvaks koormaks selle omanikule (ja unistus varandusest vaesele), kui inimese identiteet ja lootused on seotud mitte selle külge, kes on Jumal ja kes on ta Jumalas, vaid selle külge, mis tal praegu on ja mis hiljemalt surres jälle kaotsi läheb.
Mõtlemine varandusest kui tööriistast, mille abil saab hääd ja asjalikku korda saata, on nähtavasti mõistlik küll.
Ennäe, (P)kala! 🙂
Rõõm näha üle mõne aja.
Jah, seda nõelasilma arutelu ma tean. Ja paljude inimeste osas oli Issandal õigus. Aga on ka mõningaid teistsuguseid (ühes teises loos räägitakse väikest kasvu onklist, kes Jeesuse nägemiseks oli pidanud puu otsa ronima – temast vist sai pärast ka midagi sellist). Mulle meenub tsitaat ühest filmist – naispeategelane lendab rikka mehe helikopteril üle Manhattani, vaatab sealseid pilvelõhkujaid ja lausub: “Mida kõike annab teha unistuste ja rahaga!” (ja tegelikult on sama pilt näiteks ka Tallinna vanalinnas). Natuke nagu Jaakobuse 2:14-18. 🙂
Või nagu ütles doktor Dolittle (mälu järgi tsiteerides): “Raha ei ole üldse tähtis – aga hea siiski, kui selle pärast iga päev muretsema ei pea”.
Just, ma mõtlen ka nii, nagu Sa kirjutad – ja tore, et ikka jaksad siia oma asju kirjutada – ma jõuan küll üsna sporaadiliselt lugema, aga kui jälle tekib vabam päev, siis olen tänulik, et on, mida lugeda!