Telefonikõne

Sain mobiili peale kõne. Meeldiv naishääl tutvustas end Postimehe müügiinimesena ning pakkus prooviks kolmekuulist Postimehe tellimust.

“Tänan, aga ei soovi.”, ütlesin. “Paraku minu arvates ei tee te enda tööd piisavalt hästi ja ma ei soovi selle lehe eest maksta.”

Teisel pool oli tuntav vaikus. Siis lõpetati viisakalt kõne ära.

APDEIT 05.01.21: Täpselt sama stsenaarium kordus ka Ekspress Meedia telefonikõne juures.

7 mõtet “Telefonikõne” kohta

  1. Huvitav. Ma olen samas olukorras toonud põhjuseks vastuvõetamatu juhtimiskultuuri (sh ajakirjandusvabaduse puudumise) ja konflikti enda väärtustega (selge EKRE-meelsus, varjatud Isamaa toetamine, arusaamatu/läbimaistmatu Meie Eesti jms). Ühtlasi olen Ekspress Meedia paketi tellija.

    Mulle on siinseid postitusi lugedes jäänud mulje, et see Postimees võiks olla sinule sobiv komplekt aga kui nüüd sa ka ei telli seda, siis kellele seda lehte toodetakse 😀

  2. Nojah, siis näeme asju ilmselt erinevalt küll. Mis võiks demokraatlikus ühiskonnas päris OK olla…

    Postimehes ilmub üksikuid asju, millega võiksin nõustuda. Üldine tonaalsus on aga sama kui kogu ülejäänud Eesti massimeedial. Huvitaval kombel ilmus mõne päeva eest ERR portaalis üks “Ameerika avastamine” teemal, et äkki ongi meedia vasakule kaldu – võttis kümmekond aastat aega, aga välja mõtlesid. 🙂

  3. Me näeme asju erinevalt ja meile kummalegi Postimees ei sobi sel määral, et me oleks nõus selle sisu eest maksma (st selle kujundatavat väärtusruumi toetama).

    Huvitav olekski teada, et kellele Omanik arvab, et tal seda toodet müüa on võimalik. Kui tal see üldse vajalik on 🙂 Saab oma erakonda ja ettevõtteid reklaamida – sellest piisab.

  4. Jah, see mittetellimine oleks mõnele ärijuhtimise magistrandile huvitav juhtum uurida. 🙂

  5. Lisaks veel, et Tallinna börsi investorina on mul algusest peale olnud kaks selget “no-no’d” ehk kohta, kuhu ma enda raha põhimõtteliselt ei pane. Üks oli Olympic Entertainment Group ehk Armin Karu kasiinoäri (mis on nüüdseks juba mitu aastat börsilt maas). Teine on Ekspress Grupp.

  6. Eestis ei ole ühtegi kallutamata ajalehte ega muud uudisteallikat. Erilist vahet pole, kas mingi suund tuleb kusagilt ülevalt (nagu on arvatud Postimehe kohta) või peer-pressuurist ja enesetsensuurist (nagu ma olen kindel Ekspress Grupi puhul), tulemus on ikka kallutatud.

  7. A: no mina vaatan küsivalt “rahvusülikooli” poole. Midagi on ajakirjanike koolitamisel juba päris pikka aega valesti tehtud – inimestele antakse sealt kehvad kutseoskused (täitsa ausalt, õigekirjani välja) koos totaalselt ebaadekvaatse enesehinnangu, õpi- ja analüüsivõime puudumise ning dogmaatilise maailmapildiga. Ja siis pole mingit vahet, millisesse kohalikku ajalehte või ringhäälingusse ta tööle maandub. Kusjuures ma olen Postimehele teistega võrreldes isegi nõus väikese möönduse tegema – seal ei ole sedasorti inimeste domineerimine (veel) niivõrd täielik kui enamikus muudes kohtades.

Kommenteerimine on suletud