Mõtte jätkuks

Eile sai siin Iffi naljatamisi presidendiks pakutud. Aga tegelikult: miks ka mitte?

Eestis on koguni kaks kuulsat laulumeest, kes on
a) sobivas vanuses,
b) piisavalt maailma näinud, eri inimestega suhelnud ning ka keeled peaks suus olema,
c) reaalse, tuntava panusega eesti rahva ajaloos ja selgelt rahvusliku elutunnetusega,
d) mitte vikerkaare-, vaid kogu rahva kangelased ning seetõttu suudaksid lõhet rahva seas ilmselt ka päriselt koomale tõmmata.

Mõlema puhul oleks ilmselt tegu eeskätt “sissepoole” presidendiga (nagu Rüütel; Mäksi puhul oleks aga ka väljapoole vaade täiesti arvestatav), kuid Eesti president ongi küllaltki sümboolne figuur ning Euroopas kandu kokku löömas käia võivad teised tegelased. Juba kasvõi kujutluspilt sellest, kuidas president laulupeol mõnda Suurtest Lauludest koos rahvaga ette kannab, võiks asjale jumet anda.

7 mõtet “Mõtte jätkuks” kohta

  1. Tõnis Mägi ja Ivo Linna ei sobi presidendiks.

    Egon Nuter oleks eelistatum. Ta võikski Lennart Meri II olla ja sama maneeriga edasi toimetada.

  2. Kui räpparitest rääkida, siis minu arust nii Chalice kui Genka oleks etemad. Presidendi puhul on natuke aastaid (=elukogemus) ka vaja, seega neil kõigil on natuke varavõitu – Jarekil oleks aga tulevikus täitsa potentsiaali (tegelikult on ta juba praegu Mäks 2.0).

    Kui Kanye USA-s presidendiks saab, siis on “Idiocracy” ikka päris prohvetlik. Dwayne Elizondo Mountain Dew Herbert Camacho…

  3. Eilses AK-s oli huvitav näha kuidas seda Kanye Westi lugu raamistati kui Trumpi vastast kandideerimist. Samas on USA-s demokraatide meelses meedias räägitud sellest pigem kui diversiooniaktist Bideni vastu (ehk et Kanye poolt hääletajad oleks muidu pigem Bideni toetajad). Kas siis ERR-is ei saada päris hästi aru kuidas USA kahe kartellipartei süsteem töötab? Või on siis neil Trumpi vastane narratiiv nii juurdunud, et iga lugu tuleb selliselt raamistada?

  4. Lenc: ma arvan, et see viimane. Sellist pimeduse ja nõmeduse kombinatsiooni, nagu on ERRis, ei näe iga päev (nimesid ei hakka nimetama, aga see käib seal absoluutse enamuse kohta). Kõrge enesehinnang, lünklik haridus, dogmaatiline maailmapilt ja kehv eneseväljendusoskus on väga nadi kombinatsioon.

    Huvitav oleks teada, kas neist tegelastest keegi on üldse suuteline ütlema kaht lauset – “Ma ei tea” ja “Vabandust, ma eksisin”…?

  5. Samas – asi on näidanud, et eestis muutub iga partei liige, kes riigikokku satub, riigikogu liikme nägu.

    EKRE-s toimub pehmenemine nagu kõikides erakondades, kes esiritta satub.

    Presidendil ei ole mingit võimu midagi teha. Eriti. See ongi lihtsalt kontoriametnik ja tema palk.

  6. Üldiselt nõus mõlema väitega – aga presidendi kui institutsiooni kogu mõte ongi rahva ühendamine. Tal ei ole reaalset võimu, aga tal peaks olema mingisugune moraalne autoriteet rahva ühendajana (“rahva isa/ema” – mitte Lukašenka või Putini võtmes, vaid pigem isiku sisemine väärikus peaks talle sõnaõiguse andma). Praegune persoon selles ametis on selles osas paraku umbselt läbi põrunud.

Kommenteerimine on suletud