Sirelid, päike ja tsikkel

Täna oli keset päeva [L] üks ettekanne Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Läksin ja tulin rattaga – minnes oli kerge ajahäda, kuid Harku ja Paldiski maantee kaudu jõudis Endlasse üllatavalt nobedasti. Ilm oli nii soe, et ka 90 ligi küündiva kiiruse juures oli tuul meeldivalt pehme – seda isegi vaid T-särgis sõites.

Tagasiteel oli aega rohkem ning tulin tiba pikemat teed pidi – käisin vaatamas mõningaid kohti, mis eri aegadel rohkem on tähendanud. Nõmme vahel olid tänavad paksult täis sirelilõhna, soe tuul sasis särgivarrukaid ja päike säras taevas… Kõik oli vaikne ja rahulik (ning Sue neljataktiline mootor töötab kolmanda käigu madalate pööretega vaiksemalt kui auto, seega ei teinud loodetavasti ka ise väga palju lärmi). Uskumatult mõnus elamus.