Bruce paneb puusse

Bruce Schneier on muidu väga asjalik härrasmees. Aga [L] selle üllitisega on ta küll nööbi külge (halvasti istuva) ülikonna õmmelnud.

Nagu mitmed kommentaatorid juba seal maininud on, ei ole kuulivest ega muud kaitsevahendid kindlasti “kuulikindlad” sõna ülekantud tähenduses (ja vahel ka otseses).  Kui juba spekuleerida teemal “mis siis, kui kellelgi oleks püss olnud”, siis pigem arvaks, et kaitserüül oli samavõrd palju halbu kui häid omadusi.

Näiteks on raske uskuda, et see sell pidevalt sellist varustust kandis ja end selles seeläbi mugavalt tundis – olen ise proovinud selga ehtsat rõngassärki (kaalult umbkaudu võrreldav tolle kaitserüüga) ning see oli esialgu ikka harjumatu küll. Distantsid olid selles olukorras väikesed ja segadus suur, seetõttu oleks vastutegevuse suurim risk olnud pigem kõrvalseisjate kahjustamine, see aga ei ole kurjategija kaitsemeetmetega üldse seotud.

IMHO poleks väga vahet olnud, kas keegi oleks talle otse 9mm augu sisse teinud ja lõplikult ära nullinud või oleks kuul rüült eemale põrganud ning selli oimetult ja roidemurruga selili virutanud – mõlemad oleks väga tõenäoliselt  andnud parema lõpptulemuse kui praegune.

APDEIT: Päris huvitav lugemine on ka seinast seina seisukohtadega arutelu [L] ESR blogis.

10 mõtet “Bruce paneb puusse” kohta

  1. Moodsad taktikalised kuulivestid (krae ja kubemekaitsega) kaaluvad ~5kg (peab kinni 9para kuuli). Sinna sisse keraamilised plaadid vintpüssi kuuli kinni pidamiseks kaaluvad ~1kg igaüks. Politseis kasutusel olevad vestid (kaitsevad ainult rindkeret, ees ja taga on pisike metallist plaat) kaaluvad ~7kg

  4. Nojah, Level IIIA eest tahetakse 1000+ taala. Natuke küsitav sedalaadi tegelase puhul. Ja ikkagi – kutil võttis jahedaks kohe, kui politsei kohale jõudis ja andis alla. Ma pakuks, et korralik laks rindkeresse oleks samamoodi mõjunud, ka ilma vesti läbistamata.

    Mõningaid sedasorti tegelasi (mitte küll päris breivikuid) olen ise kah näinud. Võtmefraasiks on “because I can” ehk karistamatuse- ja võimutunne – ja kui siis selgub, et ohver polegi päris papist ja korraliku lõuahaagi virutab, siis on identiteedikriis käes (“kuidas see võimalik on? piip… piip… *juhe koos*”). Nii et seda vesti polekski ehk vaja olnud katki teha, võib-olla piisanuks haige aju sünnitatud mulli lõhkumisest.

  5. Level IIIA annab juba kaitse vintpüssi kuuli eest ja ega me tegelikult ju selle tüübi majanduslikku olukorda ei tea – võimalik, et pani kogu oma kolledzi õppemaksu raha kaitseriietuse alla 🙂

    Aga jah, põmst nõus – kuuli tabamus kehasse lööb sussid püsti (mitte küll kümne meetri kaugusele, nagu filmides) ja tavalise kevlari puhul on murtud ribid garanteeritud. Plaatide puhul pole vigastused nii hullud.

    Ja kommentaari viimase lõiguga olen 100% päri. Muide, oma eelnevas elus olen ma pidanud mitmeid sadu kordi kuulama ähvardusi füüsiliseks arveteõienduseks. Minu (lahke naeratuse saatel) stamplause selle peale on: “teretulemast proovima” – 99-l juhul 100-st on kogu jutt sellepeale maha vaibunud. Kogu minu turvamehe karjääri jooksul (homme saab 23 aastat esimesest korrast) mäletan ma kolme juhust, kus ähvardusi on üritatud teoks teha 🙂

  6. Isegi mina olen ühekorra mingi tegelase sõimamise ja ähvardamise peale käised üles käärinud ja ütelnud, et “okei, lähme nurga taha ja lahendame selle asja ära”. Tegelane vaatas mind üllatunult, siis kohkunult ja siis tegi sääred 🙂

  7. Oudekki: ma täitsa kujutan situatsiooni ette. Väike vägivaldne naisterahvas… 😀

  8. Ei tea nendest virutamistest suurt midagi. Tean aga seda, et nendeks virutamisteks tavaliselt kasutad oma kätt kui just nuia käepärast ei ole.
    Tean ka seda, et see käsi võib parajagu viga saada nii, et haavu annab lakkuda.
    Tean ka seda, et koer, kes haugub suuremalt jaolt ei hammusta ja kui ta juba võtab, siis on sinul paras tükk kintsust juba tema hammaste taga ilma, et märkaksid, et tal suu ültse lahti on käinud.
    Vest on igal juhul teatud olukordades hea asi. Kindlasti parem kui mitte midagi. Eriti siis kui vastaspool ei tea, et see olemas on.
    Kõige hullem on kui noor daam Oudekki kavatseb oma tõekspidamised kätega selgeks teha olgu need millised tahes. Õigus on temal igal seitsmel juhul.
    Lööb ikka kõik oma kümme küünt näkku ja haavu lakud üksjägu aega. On sellisel juhul ikka paras lontkõrva tunne.
    Ei saa teps üldse aru millest selline diskusioon.
    Igasuguse vestiga distantsi võtta ei ole meeldivate killast. Ime, et keegi ei ole veel gaasi maski ka juurde lisanud.
    Asjatundjaid igatahes jagub.
    PS. Bruce Schneier On teine rohkem minu teada nagu arvuti ajatundja. Tont teab – äkki panin puusse.

  9. Oudekki jutu peale tuli üks igivana lugu meelde…

    Ennevanasti – umbes 80 keskpaigas – oli karate NLiidus keelatud. Seda käidi ja harjutati igatsugu eri nimede all (judost maleklubini). Umbes samal ajal oli Kaubamaja V-ndal korrusel hästi popp restoran (nimega “Kevad”). Ja umbes samal ajal oli moes kitsas lühike seelik.

    Läksime siis ühel õhtul sõbraga sinna kõrtsi, kõik kena. Saime tuttavaks kahe noore naisinimesega, aina parem. Kuid… mingitele töllidele ilmselgelt ei meeldinud, et meil oli hea olla, üritasid asja natuke teisiti keerata. No läksime klaarisime selle asja garderoobis, nagu mehed muiste. Töllid lahkusid.

    Õhtu hakkas otsa saama ja mei dzentelmenidena pakkusime siis, et juhatame neiud koju. Läheme siis uksest välja ja seal kari tölle – oluliselt rohkem, kui enne, mingi 10-12 tükki – meid juba ootamas. Hüva. Hakkasime siis vaikselt vaatama, et mida relvana saaks kasutada, kui üks neidudest ütles: “rahu poisid, ainult rahu”.

    Käärisid siis neiud oma seelikud kõrgemale, jalaring käis ära ja kogu töllide kamp puhkas selili maas. Meil vajus lõug ikka väga madalale aga kui neidised selgitasid, et nad juba üsna mitmeid aastaid tegelevad asjaga (mille nime me ei nimeta), said asjad paugupealt klaariks 🙂

Kommenteerimine on suletud