Kirikulaager 2009

Jälle Uulu kirikus ja selle ümber asuvas kämpingus nagu juba mitmel viimasel aastal. Ka inimesed olid suuresti samad ja kipuvad iga aastaga üha enam üheks suureks perekonnaks kasvama.

Kavas oli nagu varemgi kolm missat ja palvused, loengud-arutelud, mister Rapi traditsiooniline mälumäng ja loomulikult kõvasti musa. Lisaks juba tavaks kujunenud laagribändile (ja loomulikult vend Juhanile Nõmme baptistikogudusest, kes oma vioolaga väärib vist nende laagrite aukülalise tiitlit) oli seekord kaasas veel üks tõeliselt proff tegija – [L] Maryn E. Coote (tegelikult teda muidugi nii peenelt kutsuma ei pidanud, olime ennegi kohtunud ja Marju on väga mõnus inimene). Nõnda läks muusikaline skaala päris laiaks – ühte otsa pidi laulsime vend Janekiga lõkkeõhtul kitarri, bodhrani ja lollide nägude saatel omaloomingulist regilaulu “Uulu metsades” (väga imeliku tekstiga, kõvasti ja valesti – põhiliselt Janek laulis ja Kakk segas)  ja teist otsa pidi tuli laupäevaõhtusel missal Marju “Welcome To My Worldi” sündil saata. Täiesti tundmatu funkylik lugu, mis tuli kahe tunniga kuidagimoodi ära õppida. Aga Marju jäi tulemusega rahule (Kakul oli pärast suht uhke tunne küll).

Kinuprogrammis vaatasime ühel õhtul Zeffirelli kuulsat “Brother Sun, Sister Mooni” (väga ilus lugu Assisi Franciscusest) ja teisel õhtul juppe Michael W Smithist hiljutisel Lootuse festivalil Tallinnas.  Et Kakk vehib juba mitmeid aastaid laagrites igasuguste koledate asjadega, tuli nüüd mõte teha väike ettekanne ja rääkida kirikurahvale kogu madinakunstivärgi taustast natuke lähemalt – tundub, et ka see  võeti positiivselt vastu.

EKEK liikmete seas pole hall normaalsus õnneks kuigi levinud ja selle parimaks tõestuseks sai tänahommikune fotojaht (lihtsustatud vormis – kohtade otsimise jätsime ajapuudusel välja ja piirdusime temaatiliste stseenide lavastamisega). Kirikulaagri kohaselt olid teemad  pärit Piiblist – kuid Kaku tehtud valik oli selline, mis jättis võimaluse igasugust sürri kokku keeta. Noh, tegijad ei valmistanud pettumust. Siin on kolm finaalipilti:


Taavet 1, Koljat 0


Püha Franciscus kõneleb lindudega


Eeva, õun ja madu

(lisaks tuleks ära märkida veel kahtlaselt alkoholireklaami meenutav stseen veini tegevast Jeesusest, sama mees kaubitsejaid mopiga templist välja ajamas, kemmergupaberisse mässitud ülestõusnud Laatsarus, veel üks tõlgendus Eevast ja ussist koos tagaplaanil tõsimeelse abikaasana autot peseva Aadamaga… jne jne)

Mida oligi tarvis tõestada – kreisit rahvast on meie seas piisavalt (kuna eespool mainisin üht suurt peret, siis ilmselt ongi perekondlik viga).

Kokkuvõttes oli jälle kord üks vahva kogemus. Loodetavasti jätkame järgmisel aastal samas vaimus. Ja tänud Mõisakülalistele korraldamise põhiraskuse kandmise eest! 🙂

5 kommentaari postitusele “Kirikulaager 2009”

  1. Heigo Ritsbek ütleb:

    Super! Nagu alati!

  2. Andreas ütleb:

    Andekate näitlejate ja lavastajate kung-fu (eesti keeles oskuste) eest andkem au Jumalale, kes meid nii erilisteks on loonud! Oli suur rõõm sellest kõigest osa saada!
    Hoidkem meeles seda ühist tunnet!

  3. ititibi ütleb:

    Päris originaalse ilmega madu 😀

  4. juhan ütleb:

    dr. Stryx-is that really you? Or is it the pr…y h…lessly de….ed one?? Anyway, you are a genius!!

  5. Kakk ütleb:

    Juhan: 😀

    Aga kui madu mõtled, siis see ei ole mina. See on meie 201cm pikkune vend Marek – aga nüüd on tema nimi vist Chingachgook (maakeeles Suur Madu).