23.05.2020 arhiiv

Linna taga kolamas

23.05.2020

Laupäevane rattaring algas seekord töösõidumarsruuti  pidi Hiiu jaama juurde minekust, sealt uhasin mööda Hiiu-Harku rattateed allapoole. Kadaka tee ristis keerasin vasakule ja vaatasin üle Rehe elamurajooni. Sealt edasi metsaradu pidi nõuka-ajast (kuri)kuulsate Astangu laskemoonaladudeni, kuhu polnud ka varem sattunud. Aiad on ümbert maha võetud ja okupandid jalga lasknud, aga isegi aasta kõige ilusama aja päikeselisel päeval ei saanud pahaendelisusest päris lahti – Mordorit on seal ikka veel alles.

Jõudsin metsast välja Keila maanteele, sealt läksin mööda Harku järve tagumist kallast enda vana kirikut vaatama – on teine täitsa püsti ja märksa paremas seisus kui tookord. Sealt siis mööda väikesi teid Tabasalu külje alt läbi ning viimaks Tabasalu-Hüüru tee peale (see lõik oli kõige tülikam, sest tuli sõita mööda maanteed). Keila maanteele jõudes pöörasin paremale, puhkasin ühe pingi peal veidi jalgu ja lasin edasi Hüüru.

Hüürust sõitsin enda Laagri-aegset rattaringi pidi (aga teises suunas) Laagrisse, vaatasin üle ka kunagise elukoha Männimetsa teel ja tulin läbi Pääsküla ja Jannseni koju. Kokku ligi kolm tundi ja ligi 37 kilomeetrit. Nägi päris mitmeid uusi kohti, veel mitmed on viimasest korrast muutunud. Ja loodus on praegu tõesti ilus, toomingakaif oli päris korralik.

APDEIT 24.05: ununes – Laagri taha Hüüru poole jääb üsna eraldatud kohta üks küla, kus  kõik tänavad näisid algavat “karu”-eesliitega: Karuniidu, Karuallika jne… Karuahtri oli kahjuks puudu.

Tule kunn appi!

23.05.2020

Ei saa mitte vaiki olla, nagu rahvalaul ütleb…

Eilsetes AK uudistes aeti taas tavapärast kägu. Siis aga lasti videolõiku, kus “reporter” seisis keset Telliskivi linnakut ja ruigas rõõmust selle üle, et ümbritsevad inimesed massiliselt viirusereegleid eirasid. Umbes samamoodi, nagu mõni põnn “näitab emmele” sellega, et pudru söömata või nina nuuskamata jätab.

Telliskivi linnakus on ilmselt juba by definition üksjagu süüdimatuid boheeme ning lõppude lõpuks käib isikuvabaduste alla ka õigus enda tervist hävitada või lausa end ära tappa – riik kätt ette panna ei saa. Samas ei tohiks sel juhul jääda lootma sellele, et kokkukeeratud suppi teised sööma peavad.  Sellise tolvani koroonaravi on täpselt sama kulukas kui mõne aruka inimese oma, kes on mõistlikust käitumisest hoolimata haigusega pihta saanud.  Ja kui inimene on otsustanud end koroona läbi ära tappa, siis ei tohiks ta põuepommari viisil teisi kaasa võtta.  Viimase paari päevaga on koroonanumbrid jälle selgelt tõusmas – peaaegu nullist on jõutud tagasi 14-ni. Kui kiiresti sealt edasi võib minna, on korra juba nähtud.

Nii et – Rootsi kunn, tule appi!  Võta see seltskond endale ja vii Stockholmi, kus nad saavad soovi kohaselt vabad olla. Elu lõpuni.