02.2011 arhiiv

Turvalise Interneti päev

08.02.2011

Kaku doktorant Birgy pidi [L] sellisel üritusel esinema ja kutsus juhendaja kaasa juhet hoidma. Kuna päev võimaldas ja oli ehk lootust midagi uut enda tudengite jaoks teada saada, siis saigi mindud.

Henrik Roonemaa jutt alguses oli sissejuhatav, ent sellisena asjalik (õnneks tõi ta välja eesti kultuuri säilitamise aspekti – see võimaldas muide ka pärast küsimustevoorus uurida, et kuidas meie praegune domeenireform kultuuri säilimist toetab). Järgnev daam USA-st, pr Cummings, aga mõjus suhteliselt ambivalentselt – jutt oli iseenesest ju õige, ent standardne, veidi täditsev ja esitatud piisava annuse dutiful dullness‘iga. Seda ettekannet oleks juba sõnumi edasijõudmise huvides pidanud esitama keegi noor inimene (andmaks asjale esmase allika efekti), ka jutt oli ehk natuke sedasorti tasemel, mida räägitakse ülemaailmselt jõukate ja erinevate huvitavate nimedega mittetulundusühingute kokkusaamistel kokkusaamise õigustamiseks. Igatahes oleks kasvõi Belgias 1996. aastal toimunud jubedat [L] Dutroux’ juhtumit pidanud enam selgitama (see on üks kõige jõhkramaid sedasorti asju Euroopas – väidetavalt vahetas kolmandik sama perekonnanimega belglastest järgnevatel aastatel nime).

Peale lõunat jätkus üritus TÜ Veronika Kalmuse ettekandega [L] EU Kids Online -projekti teemal. Natuke eelmise moodi, kuid elavam ja samas tõsiseltvõetavam esitus, lisaks ka hulk konkreetset statistikat. Siit jäi mitme positiivse näitaja kõrval silma paraku ka mitmete nähtuste ilmne põhjus – Eestis kahjuks väga levinud eetiline vaakum. Järgnenud Ingrid Maadvere ja Birgy Lorenzi ettekanne oli päris kasulik kuulamine saalis istuvatele kooliõpetajatele ning aitas ehk mõnel näha Internetti natuke laiema nähtusena kui seni tihtipeale tavakodanikele õpetatud on (see andekalt napakas video banaani vibutava kurja mehikesega oli päris hea 🙂 ).  Peale kohvipausi järgnenud keskkoolinoorte jutt endi tegemistest võrgus oli mõnusalt vahetu (s.t. just see, mis ameerika tädi ettekandes puudu jäi)  ja oli ilmselt kasulik kuulata lapsevanematele, kes võisid üsna otsesest allikast infot saada enda järeltuleva põlvkonna tegemiste kohta (paar päris head näidet Facebookist ja ka arvutimängudest).

Üldse näib, et päeva teine pool oli asisem – psühholoog Tiiu Merese ettekanne teismeliste võrgukäitumise ja identiteedi psühholoogilistest aspektidest oli ilmselt päeva parim ning  tõi välja mitu head tähelepanekut (muuhulgas jällegi ühe Eesti ühiskonna probleemi – teismelistel tüdrukutel pole pahatihti võtta ühtki normaalset meesterahvast, kelle hinnangute järgi  orienteeruda – isad on ära läinud, vendi tihti pole, onude ja muude sugulastega lihtsalt ei suhelda. Kurb, aga tõsi). Viimase esineja, Microsofti-mehe Rasmus Reino jutt oli paraku pigem väikest viisi firmareklaam filmikommentaari vormis  (ehkki too Microsofti reklaamfilm oli iseenesest ilus). Seda teemat oleks ehk paremini sobinud kajastama IT Kolledži rektori kt. 🙂 Anto Veldre märkus selle kohta, et innovatsioon ei pärine enamasti suurfirmadest, oli täiesti asjakohane.

Kokkuvõttes oli suurele osale saalisviibijaist kindlasti kasulik üritus. Kuid ometi ei saa ma mööda asjast, mis halva maigu jättis – kuidas saab üks sellistel üritustel pidevalt plusspunkte nooliv suurfirma olla juba mitukümmend aastat arvutimaailma suurim
* lollide kasutajate (aktiivse monopolipoliitika ja muuhulgas ka koolide pideva “sissesöötmise” tulemus),
* ebaturvalise tarkvara (pahavara on tänini absoluutses enamuses Windowsi nähtus),
* rumalate seaduste ja ebaeetilise äripraktika (sahkermahker-lobitöö ja erinevate JOKK-skeemide kaudu – märksõnad ACTA, OOXML, SCO, DMCA, OLPC jpt) ja
* aktiivselt taotletava tehnoloogilise monokultuuri (kogu konverentsi materjalis ei näinud ühtki viidet arvutiplatvormidele, kus antiviiruse kui sellise järele puudub otsene vajadus, korduvalt viidatud  arvutikaitse.ee lehel leiab vaid [L] nuta-või-naera -tasemega jurajuttu ja sedagi nurga tagant)
allikas? Kuidas saab tõsimeeli väita, et asjaga tegeldakse, samaaegselt enda kasumi suurendamise nimel probleemi süvenemisele mitut pidi kaasa aidates?  Või ongi eelmises postituses toodud lollakas paralleelpilt rohkem tõepärane, kui alguses tundub…?

Kranaati kah

08.02.2011

Kummaline paralleel

(allikad: http://www.microsoft.com/eesti/haridus/veebivend/images/logo_big.png,  http://www.teddygirl.com/novelty-bikini-mrnose.html)

Kuna vasakpoolne logo figureeris prominentselt laste internetiturvalisuse teemalisel konverentsil, siis tuleks disainerile küll küsimusi esitada… 😛

kakupesa.pri.ee

07.02.2011

Vana domeeninimi igatahes hetkeseisuga enam ei tööta. Aga sellega oli juba arvestatud (loodetavasti käivad ja kirjutavad kõik Kakupesa külastajad juba ammu kakupesa.net’i peal).

Loodetavasti aga õnnestub Eesti internetikogukonnal (mitte üksnes samanimelisel MTÜ-l) Eesti Interneti Sihtasutuse isehakanud valitsejatele aru pähe panna. Kogu domeenireform on sügav sigadus, ent eraisikudomeenile kaks eurokeskmist hinnaks väänata on ikka sigaduste sigadus.

Huvitav, kui kalliks see jama IRL-ile eelseisvatel valimistel läheb? Pakun, et kallimaks, kui nad ise arvavad.

Caledonia

06.02.2011

Seda nime kandis vanasti Šotimaa ning samanimeline on ka üks ilus moodsa aja keldi ballaad Dougie MacLeanilt.

Va tuubis leidus kaks hästi kena töötlust eri sugupooltelt (laul on küll Šotimaast, aga laulavad naabersaare inimesed):
* Celtic Woman
* Celtic Thunder (aka Celtic Man)

Võta üks ja viska teist (kõige paremas mõttes). Iirlastel on ikka vägevad muusikud küll.

Rambo elab

04.02.2011

Algse vihje andis Delfi lugu, otsima hakates leidsin [L] märksa värvikama kirjelduse (seal all on omakorda viited kolmele ajaleheloole). Üsna uskumatu lugu, aga vahel juhtub ka selliseid.

Täpselt nagu Rambo seeria seni viimases filmis – peategelane üritab viimase hetkeni rahu pidada (filmis: “Võtke mida tahate, aga laske inimestel minna”, päriselus anti ära rahakott), aga kui asjad ebainimlikuks keeravad, tuleb laipu. Ja siin paneb Bishnu Shrestha isegi filmikangelasele ära – Rambol oli tulirelv ja märksa vähem vastaseid, päriselu tegelasel tuli võidelda [L] kukriga 40 retsi vastu.

Gurkhad ja nende kukrid on muidugi juba legendi staatuses alates sellest ajast, kui inglased omaaegses Indias Tippu Sahibiga taplesid. Täiesti võrreldav sõdalasetraditsioon jaapani samuraidega.  Igal juhul poleks nood nelikümmend kaaki võinud valida sealses maailmanurgas hullemat vastast kui kukriga varustatud gurkha veteran.

Ilmselt oleks ka meil siinkandis sellest loost midagi õppida. Siia lõppu veel kaks tsitaati:
* “Live for nothing, or die for something. Your call.”  – Rambo
* “If a man says he is not afraid of dying, he is either lying or is a Gurkha.” – marssal Sam Manekshaw, omaaegne India armee staabiülem

Kaitseme autorit

03.02.2011

… tema enda eest.

Eilsetes AK uudistes oli [L] lahe lugu sellest, kuidas Peeter Rebane ja Lauri Saatpalu laadisid YouTube’i üles enda uue laulu video ja see siis sealt ära kadus. Mehed kirjutasid ise laulu, ise tegid sõnad, ise mängisid sisse ja ise tegid video. Aga kuna nad “ei teavitanud õigeaegselt Eesti Autorite Ühingut”, siis leiti, et kutid on iseenda laulu “piranud”.  Võtmeks oli EAÜ asjapulga lause stiilis “kui olete juba ühingu liikmeks astunud, siis ärge imestage.”. PNA?

Kui keegi veel kahtleb, et “autorikaitse” näol on tegu sisuliselt räkitiga (ja seda igal pool maailmas – sarnaseid juhtumeid leiab ka Ameerikast mitmeid), siis võiks natuke järele mõelda. Ja ka selle üle, kas tasub igasuguste kahtlaselt lõhnavate asjade sisse astuda.