Estoöiro esimene poolfinaal seega.
Summaarselt polnudki nii hull. Oli üks hea terviklik ja tasemel esitus pluss mitu potentsiaaliga poolikut. Noorkuu nekromongerikostüümid (otse Riddicki kroonikatest) olid mõnevõrra üllatus, aga lugu ise on täiesti tasemel crossover-kompott eri stiilidest ning see, et need poisid valesti laulda ei oska, aitas kindlasti kaasa. Ning mis peamine, kutid ei võtnud asja ülearu tõsiselt. Konkurentsitult parim IMHO – ei saa aru, kuidas žürii selle välja jättis (seekord oli rahvas targem).
Getter Jaani loo paneks teiseks. Korralik estraadinumber (ehkki harmoonia meenutas kõvasti Rihanna “Umbrellat”), esitus oli ka täitsa usutav (kui, siis tuleks välist poolt lihvida). Kolmanda koha jätaks juba lahtiseks – Jana Kask on väga hea laulja ja kui kuulama hakata, siis ärkab ka laul ellu, aga arranžeering kippus soustiks. Kiita saanud Outloudz oleks mõnus kuulamine kusagil pubis või klubis, aga eurolaval? Ka häiris laulu domineerinud “old and grey”. Victoria ja tema veneliputriibulised tibid olid hääle poolest huvitavad, aga laul oli lahjavõitu.
Natuke kahju oli Kait Tamrast. Eesti üks suurema hingega lauljaid ja väga mitme suurepärase laulu (“Oma saar” on juba klassikaks saamas) autor, aga seekordne lugu polnud kõige parem ning ilmselt olid “Rock’n’roll Kids” ja Harrington+McGettigan 1994. aastal viimased, kes Eurovisioonil sellise reaga edukaks osutusid. Aga ehk oligi eesmärgiks lihtsalt uus laul rahva ette tuua – see ülesanne sai auga täidetud.
Paraku aga läheb ilmselt ka sel aastal sinnapoole, et Eesti laeks jääb poolfinaal (olgu, Noorkuu või Getter võiks teoreetiliselt edasi minna).
Last but not least – Leemet Muna ruulib sajaga! 😀 Sindrima hea kõverpeeglipilt eesti meediast…