TLÜ KERG seminar

Sel korral oli meil seminaris külas isand Andres Sirel Microsoftist, kes pidi tutvustama MS Academic Alliance’i võimalusi. Eks külastuse eesmärk oli muidugi TLÜ informaatikutele AA liitumine maha müüa, aga vähemalt jättis esineja suht asjaliku mulje, tekkis üsna viisakas diskussioon ja eks nüüd sõltub otsustamine juba kohalikest ülemustest. Kakk omast arust väga hullusti ei haukunud ka. 😛 Vähemalt arvab siinkirjutaja tegelikult Microsoftist ja tema tegemistest PALJU halvemini, kui seal välja lasi paista (eetilis-finantsilis-juriidilise dimensiooni jätsime targu üldse puutumata ja rääkisime vaid tehnoloogiast. Tõsi, MS tarkvara platvormispetsiifilisus sai üles tõstetud küll ja mõni asi tundus olevat esinejale üsna ebamugav).

Aga TLÜ-sse AA hankimine Kaku arust ilmselt kuigi suurt pointi ei oma (ITK ja isegi TTÜ puhul on sel isegi teataval määral mõte sees – muidugi juhul, kui järgnevate sammudega ei lase kool firmal endale mütsi silmadele tõmmata; Kalle oma ITK-ga on seni suutnud vendor lock-in’i algaastatest peale päris edukalt vältida). See on rangelt IT-erialade keskne, TLÜ-s a) pole piisavalt IT-tudengeid ja b) pole ühtki arvutiklassi, mida kasutaks vaid IT-tudengid (kuna filoloogidele ja kehakultuurlastele AA soodustused ei laiene). Pealegi puudub soodustarkvara hulgast täielikult MS Office (mis pakkuja kaalutluste kohaselt ilmselt tuleb täishinnaga juurde osta…) ja mis on enamikule kasutajaskonnast põhiliseks arvutis kasutatavaks jubinaks (igatahes enam kui SharePoint või Visual Studio).

Iseenesest huvitav arutelu oli. Lõpuks jäime viisakalt eriarvamustele.

Pärastlõuna VH1-ga

Tavaliselt Kakk keset päeva telekat ei vaata ja muusikakanalite peale keerab ka harva. Täna aga tekkis peale lõunasööki vaba moment ja sai VH1 peale keeratud. Seal aga oli käimas miski nähtus nimega “Power Ballads Weekend” ja ridamisi tulid Mr. Bigi “To Be With You”, G’n’R “November Rain”, Jennifer Rushi “The Power of Love”, Poisoni “Every Rose Has It’s Thorn”, Maria McKee “Show Me Heaven”, John Waite’i “Missing You”… Väga mõnus pealelõunamuusika kohvitassi taga kuulata.

Filmielamus: Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused

Midagi tõsiselt head on jälle arhiividest üles kaevatud. Sherlocki seikluste taasnägemine tekitab tublisti nostalgiat – kui need esmakordselt telekas jooksid, oli Kakk ikka väga kõvasti noorem. Aga asi pole mitte ainult nostalgias – see on tõepoolest vähemalt seninähtutest parim ekraniseeringutesari kuulsa detektiivi lugudest. Ehkki on neid, kes Basil Rathbone’i paremaks Sherlockiks peavad, eelistab siinkirjutaja selgelt Vassili Livanovi tegelaskuju (huvitav – kaks parimat Sherlocki on sisuliselt nimekaimud). Neid, kes samamoodi arvavad, on ilmselt teisigi – igatahes ei juhtunud kaheksakümnendatel just tihti, et N. Liidu näitleja saab Order of British Empire’i (ja seda veel nii inglasliku rolli eest).

Tugevaid kohti on filmil veel. Lisaks nr. 1-le ehk Sherlockile on ülimalt hästi kujutatud ka “number 2” ehk Vitali Solomini dr. Watson. Niisamuti väga hea on Rina Zeljonaja Mrs. Hudsonina, lisaks veel rida teisi meeldejäävaid tegelaskujusid (sir Henry ja Stapleton “Baskerville’ide koeras”, kolonel Moran ja muidugi kurja juur professor Moriarty Holmesi surma ja tagasituleku loos jne jne).

Fantastiliselt hea on Vladimir Daškevitši muusika. Otse kümnesse – jõuline ja ilus peateema, keskel erinevaid motiive (viiulipartii, mida mängiks justkui Holmes ise, keldilik vaheosa jne). Ja kogu visuaalne pool on samuti tasemel – kuuldavasti on suur osa ka Eestis filmitud (näiteks koeraloo Grimpeni soo ja nõmm on tegelikult Risti raba Haapsalu maantee ääres).

Kogu film on (kui nii võib öelda) hämmastavalt mittevenelik. Üksnes üksikutes kohtades on aimata vene päritolu ja nendes annab see filmile pigem juurde (kasvõi vapustusest taastuva sir Henry lusikaga toitmine koerafilmi lõpus, mis meenutab natuke teist vahvat nõukaaegset filmisarja “D’Artagnan ja kolm musketäri”).

Esimene film sai eile ära nähtud, ootame huviga teisi.