See laager pidi algselt detsembris olema, selleks ajaks oleks ehk ka jalg ära paranenud. Kahjuks ei olnud õpetajal hiljem aega ja laager toodi sellele nädalalõpule. Nii ei jäänud muud üle, kui üksnes pealt vaadata. Sellest hoolimata sai mitmeid kasulikke tähelepanekuid tehtud (laagris võeti läbi peaaegu kõik kobujutsu relvad) – kõige lugupidamise juures meie oma tegijate vastu on Jalamo-sensei (6. dan) siiski omaette klass. Meil on vedanud, et nii hea õpetaja nii ligidal kui Turus resideerub. Ja nagu “suurtele koertele” kombeks, on Ilpo väga meeldiv natuur, kes ei pea enda tähtsuse tõestamiseks koonu taeva poole ajama ja lärmama.
Nüüd tuleb vaid terveks saada ja hakata siis kevadiseks eksamiks treenima.
(seal saalis on miski imelik valgus – alati lähevad pildid aia taha.. 🙁 Tavaliselt annab Kaku digiseebikaga paremaid pilte teha)
