Kaku emmel-issil on sünnipäev. Täpsemalt emmel oli üleeile ja issil on täna. Kakk ja pesakond ühinevad kõigi teiste karvaste ja sulelistega ja soovivad siitpooltki kõike ilusat kogu väga pikaks tulevikuks.
Palju õnne!
Päev: 5. veebruar 2006
Imelik süsteem
Üleeile räägiti Slashdotis, et olla Bill Gatesi kuulsa [L] “Kirja arvutihuvilistele” 30. aastapäev – ehk siis kommertssoft on jõudnud ümmarguse aastaarvuni. Sel puhul leidis Kakk olevat pasliku panna oma läpaka seni konfimata jäänud XP partitsioon töökorda.
Esmase installi (töölaua ettetulekuni) olin juba läpakat saades ära teinud. Nüüd siis järgisin [L] MS enda soovitusi ja tegin esimesed sammud rangelt ilma võrgukaablita. Tirisin SP2, Spyboti ja muud vajalikud jubinad Linuxis alla ja tõstsin spetsiaalselt andmevahetuseks loodud FAT32-partitsiooni kaudu (tänastes Linuxites puudub patendihirmus NTFS tugi – ja loota, et MS hakkab vabasid kettastandardeid nagu ext3 või ReiserFS toetama, on ilmselt asjatu) Windowsile käeulatusse. Thinkpadiga tuleb kaasa hunnik IBM softi ning ka Norton Antiviruse 3-kuuline pakett. Otsustasin selle 3 kuud siis ära kasutada – eks suvel asendab mingi vaba lahendusega. Kogu selle värgiga oli üksjagu jubimist. Loomulikult oli installijärgselt kasutusel adminikonto ja loomulikult ilma paroolita – tuli kasutajamajandus korralikult paika panna. Uuenduste ja turvaseadete enam-vähem korralikuks paikasaamiseks kulus 5 restarti. Ainuüksi Nortoni kettaskänn võttis nii kaua aega, et sellega oleks võinud terve Ubuntu ära installida (OK, kõiki uuendusi ehk mitte, kui näiteks ka OO.o ära tuleks uuendada).
Softi osas on valik lahjapoolne – IE veebi jaoks, OE meili jaoks (kumbki pole eriti kasutuskõlblik ja kui Windowsi igapäevaselt kasutaks, peaks need asendama Firefox/Thunderbirdi vmm turvalisema kombinatsiooniga), Media Player muusika ja MSN Messenger möla jaoks. Enam-vähem kõik. Täna ei viitsi softijahiga tegelda ka – Kakk on Linuxi apt-getiga (või ka yum või urpmi või emerge) nii ära hellitatud, et süsteem, kus iga paganama paketti tuleb nettipidi jahtida, tundub lootusetult out. Pole SSH ega FTP klientigi, rääkimata kontori- või graafikapaketist. Serverisoftist nagu veebi- või andmebaasiserver (Kaku Linuxis on need näppimise-testimise huvides alati peal ja nende install käib üldiselt üheainsa terminalikäsuga, hiljem tuleb küll veidi seadeid kohendada) ärme unistagi. Naljakas on see, et isegi vaikimisi paigaldatud mängude osas on tänased Linuxid märksa vingema valikuga kui Windows.
Tjah. Rohkem vist ei viitsi surnud hobust peksta. Kui järgmine sobiv aastapäev tuleb, siis paneme Windowsile softi ka peale – muidugi ainult sellise, mille eest maksta ei tule ja mis soovitavalt ka vaba koodiga on. Tõsise töötegemise jaoks on aga endiselt Linux.