Üleeile räägiti Slashdotis, et olla Bill Gatesi kuulsa [L] “Kirja arvutihuvilistele” 30. aastapäev – ehk siis kommertssoft on jõudnud ümmarguse aastaarvuni. Sel puhul leidis Kakk olevat pasliku panna oma läpaka seni konfimata jäänud XP partitsioon töökorda.
Esmase installi (töölaua ettetulekuni) olin juba läpakat saades ära teinud. Nüüd siis järgisin [L] MS enda soovitusi ja tegin esimesed sammud rangelt ilma võrgukaablita. Tirisin SP2, Spyboti ja muud vajalikud jubinad Linuxis alla ja tõstsin spetsiaalselt andmevahetuseks loodud FAT32-partitsiooni kaudu (tänastes Linuxites puudub patendihirmus NTFS tugi – ja loota, et MS hakkab vabasid kettastandardeid nagu ext3 või ReiserFS toetama, on ilmselt asjatu) Windowsile käeulatusse. Thinkpadiga tuleb kaasa hunnik IBM softi ning ka Norton Antiviruse 3-kuuline pakett. Otsustasin selle 3 kuud siis ära kasutada – eks suvel asendab mingi vaba lahendusega. Kogu selle värgiga oli üksjagu jubimist. Loomulikult oli installijärgselt kasutusel adminikonto ja loomulikult ilma paroolita – tuli kasutajamajandus korralikult paika panna. Uuenduste ja turvaseadete enam-vähem korralikuks paikasaamiseks kulus 5 restarti. Ainuüksi Nortoni kettaskänn võttis nii kaua aega, et sellega oleks võinud terve Ubuntu ära installida (OK, kõiki uuendusi ehk mitte, kui näiteks ka OO.o ära tuleks uuendada).
Softi osas on valik lahjapoolne – IE veebi jaoks, OE meili jaoks (kumbki pole eriti kasutuskõlblik ja kui Windowsi igapäevaselt kasutaks, peaks need asendama Firefox/Thunderbirdi vmm turvalisema kombinatsiooniga), Media Player muusika ja MSN Messenger möla jaoks. Enam-vähem kõik. Täna ei viitsi softijahiga tegelda ka – Kakk on Linuxi apt-getiga (või ka yum või urpmi või emerge) nii ära hellitatud, et süsteem, kus iga paganama paketti tuleb nettipidi jahtida, tundub lootusetult out. Pole SSH ega FTP klientigi, rääkimata kontori- või graafikapaketist. Serverisoftist nagu veebi- või andmebaasiserver (Kaku Linuxis on need näppimise-testimise huvides alati peal ja nende install käib üldiselt üheainsa terminalikäsuga, hiljem tuleb küll veidi seadeid kohendada) ärme unistagi. Naljakas on see, et isegi vaikimisi paigaldatud mängude osas on tänased Linuxid märksa vingema valikuga kui Windows.
Tjah. Rohkem vist ei viitsi surnud hobust peksta. Kui järgmine sobiv aastapäev tuleb, siis paneme Windowsile softi ka peale – muidugi ainult sellise, mille eest maksta ei tule ja mis soovitavalt ka vaba koodiga on. Tõsise töötegemise jaoks on aga endiselt Linux.
Pole küll windowsi nimelist laps-OS’i üle aasta kasutanud, aga viimati kui TTÜ’s ühe aine raames seda tegema sunniti, siis meenub, et pärast installi oli ftp klient olemas start->run->ftp (tekstipõhine) või explorerisse aadressiribale ftp:// (graafiline) ette. ja andmebaasina sai vist läbi ODBC kasutadai tavalisi CSV faile. Ja kui mälu ei peta sai windoosa installiplaadilt ka IIS’i nimelise wannabe-veebiserveri peale panna. Aga jah, see kõik klassifitseerub sinna surnud hobuse peksmise osakonda. Aga samas ka Linux pole puudusteta: installimisel ei anta hoiatusteadet, et see on ühe otsa pilet – kes kord seda nautima on hakanud, see ei saa Linuxist enam lahti. Ja sinna ei saa mitte midagi parata 🙂
Keegi kusagil ütles:
My PC is like a tee-peee – no windows, no gates, apache inside…
FTP kliendi osas on Sul õigus, mingi hästi lihtne variant on seal tõesti vanast ajast olemas (ja läbi brauseri saab ka teha). SSH-d aga ei ole ning IIS’i otsimine kusagilt plaadinurgast kvalifitseerub just samasse rubriiki, milles linuximehi süüdistatakse – võta koera kuklakarvad ja julk jänesesitta, sega liitri keefiriga ja määri neljapäeva kesköösel endale pähe etc. Mäletamist mööda oli kõige lihtsam koduse veebiserveri lahendus hoopis Xitami (http://www.xitami.com). Tasuta (freeware) ja elementaarse installiga.
Aga ütleks nii – kui mõni Linuxi distro oleks nii kehva softivalikuga kui Windows, siis seda küll ei kasutaks. Õnneks pole veel nii kehva näinudki.
Nonoh, ratsutajad. Ma olen nii töö- kui kodumasinas kasutanud küll linuskit aga loobusin konkreetselt šriftide pärast. Ennevanasti (pre 2000 või nii) olid kõik šriftid karvased ja nurgelised (jah, igast deuglifikatsioone proovitud nii- ja naapidi) ja tänapäeval on kõik udused. CRT peal. LCD peal on ilus aga LCD-d mul pole ei tööl ega kodus. Viimati proovitud SUSE 10 oli vaikimisi juba suhteliselt talutav, ei hakanud silmad kohe valutama aga siiski mitte nii selge ja terav, kui ma eeldaksin. Viimane, millel ma sain ilma suurema keemiata korralikud šriftid ette oli RH 8, mis mul ka tollal mõnd aega primaarne OS oli. Seni kuni see oooh-kui-vinge-anti-aliasing CRT peal mul silmad vett jooksma paneb, ei saa ma seda kasutada. OS X pole sugugi parem, ilmselt see on ka põhjus, miks nad ainult LCD molusid upitavad.
Aga seadistamisega on täpselt sama lugu – kui Kakk ja Kalamees ei viitsi Wini alla tarkvara hankida, siis Aabram jälle ei raatsi Linuski all tunde veeta šrifte jõnksu ajades.
??? Kakk nägi Linuxis udust šrifti viimati üsna ammu. CRT-d on kodus täitsa olemas – nii enda töömasinas kui poiste arvutites. Ei ole viimased Fedorad, Mandrivad ega Ubuntud keegi suutnud seal udust kirja tekitada. Äkki on mingi konkreetne monitor või videokaart, millega tekst kalab? Isegi töö juures katseloomaks olev 900-ne Celeron töötab ilusti.
Ei saa aru… Äkki tulen kunagi külla uurima (aga enne ei tule, kui ilm soojemaks läheb. Aabi juures pidi kü-ü-ül-l-m olema… 🙁 ).
Noh, “udune” pole just täpne termin. Aga “terav” (sharp, crisp) ka kohe mitte kuidagi öelda ei saa. Aga ei, videokaartide ja monitoride kooslusi on mu käest ikka mitmeid läbi käinud 🙂
Mida iganes nad oma šriftidega teevad, nad võiks ometigi kord oma poliitiliselt korrektsed põhimõtted ära visata ja teha korraliku süsteemi, kus on olemas a) igati täielikud šriftid, kus kõik hindid on paigas ja levinumad kerningupaarid olemas b) teha mootori, mis suudaks seda ka defooltina kuvada.
Kui ma võtan praegu oma monitoril mõne tavalise sans-serif šrifti “i” või “l”, siis ma tahan, et see oleks täpselt ühe musta punktitriibu jagu lai. Mitte kahe ega kolme triibu jagu, millest üks või kaks on hallid üleminekud.
Aga palun, näide siin: http://www.tps.edu.ee/~sven/misc/fuzzy_vs_crisp.png
Ülemine Wini all, alumine SUSE 10 all (Konqueroriga). Seal pidin ma vaikeseadeist šrifti suuremaks seadma, et neid enam-vähem samasse suurusse saada. Ühe sammu võrra oleks võib-olla pidanud veel ajama aga ei hakka uuesti jändama sellega.
Ma ei pea end eriliseks kotkasilmaks, aga silmad on mu töövahend niiöelda ja minu jaoks on ikka vaks vahet sees, kuidas šrifti ekraanil renderdatakse. 99% juhtudest on võimalik ainult keskmise suurusega truetype tekstist (väikesed bitmäpšriftid ei loe) tehtud screenshoti alusel võimalik ära arvata, kas tegemist Wini või Linuxiga. Tegelikult ka.
Võtan vaevaks kribada kuda nende šriftidega lood on.
Nimelt win’i ja linux’i vahe on pisikestes fontides, nii kuni 12 punkti. Edasi on renderdus sama ja vahet pole näha.
Lugu ise aga selles, et neid pisikesi fonte on vaja pisema resoga molul 1024×768 näiteks, kui veel progemisega tegeled. Inimesed, kes aga linux’il progevad omavad 1600×1200 reso ja pole väga probleemi. Natuke harjumist ja silmad säravad edasi.
Aga nüüd need kuni 12 punkti šriftid, linuxi distrod by default kasutavad pisikeste fontide näitamiseks antialiased režiimi, mis on tore suurte fontide kuvamiseks aga pisikesed teeb pahasti loetavaks. UDUSEKS, vt aabrami joonist, kui aga see välja lülitada (saab määrata, et alates n pt suurusest kasuta ainult a.a.d) läheb asi hullemaks. No ei oska see linux kohe ilusat teksti kuvada.
Teed järgmise katse, ostetud XP alt kopeerid veel verdana ja ariali aga ikka pole õige, lihtsalt kole.
Kus on probleem? Usud või mitta aga vastus on APPLE!!!
Nimelt on Maci meestel patent, kuidas ilusat kirja kuvada. Tundub, et M$ maksab samuti nii, et silm punnis.
http://freetype.sourceforge.net/patents.html
kui aga tahad ilusaid fonte siis tee nii:
võta freetype source ja
include/freetype/config/ftoptions.h
tee rida #define TT_CONFIG_OPTION_BYTECODE_INTERPRETER aktiivseks.
make
make install
edasi kindlasti pöördu apple juriidilise osakonna poole, et litsents osta.
renee (ia17)
Näe, tudengite õpetamisest on ikka abi ka. 🙂 Tänud!
Renee, aga kas ma freetypet pärast veel automaatselt uuendada saan nii, et see optsioon säiliks? Ahsoo, et pean iga kord sedasama tegema?
Nagu ma varem ka Kakule kommenteerinud olen – kui ma pean alustama tööd sellest, et midagi kuhugi juurde/sisse kompileerima, siis on see instant turnoff. Koodi väänan ma hobi korras nende asjade peale, millega mul on huvi tegeleda. Muus osas tahan ma lihtsalt asja võtta ja kasutada. Ilma häkkimata.
Selles kogu see probleem ongi, et isegi korralikud fondid, kus hinting ja kerning on juba sees, näivad inetud. See, kes kellelt mingi litsentsi ostab, pardon, pole minu asi. See, kas kingaviksi koostis on välja töötatud Salamandri, Capriccio või vendade Fratellide poolt, mind samuti väga ei eruta. Ma ei taha võtta 9 osa kingaviksi ja 1 osa majoneesi, need ise kokku segada ja siis saada kasutuskõlblikku viksi. Ma tahan tuubist pigistada, kingale määrida ja kõik. Ma olen heameelega dumbuser asjades, millele ma ei taha oma aega raisata. Mul on töö ja hobid juba olemas ning freetype kokkuajamine või xorg.confi käsitsi tviikimine (vt kunagist kommentaari ubuntu kohta) ei kuulu kummagi alla. Juriidilised peensused võiks korda ajada tegija, mitte lõpptarbija.
Ja niipalju kui ma mäletan (aastast ~95), on linuxil alati šriftidega mingi kamm olnud.
Puhas valikute küsimus. Kas tahad, et see 1 osa majoneesi oleks freetype kompileerimine või IE debugimine, kui saad vea “The page cannot be displayed”, mis võib tähendada jumal teab mida.
Või MSN’i viga “Error 80048820”. Läks tund, et raalida välja viga, mis oli järgmine: lihtsalt PC kell vale, täpsemalt kuupäev ja sealt edasi cert valivation ei läinud läbi. vs. “dmesg | less” või “tail -f /var/log/messages”
aga see selleks, kes oskab ja tahab saab ka aknaid sügavalt konfida, proovi näiteks netsh nimelist shelli tooli, mis xp’s default olemas.
Teema oli šriftid, kuigi patent on ÕUNAL, näppisin nende iBooki ja üllatuseks selgus, et seal kõik šriftid default antialiased (looks like linux).
Maitseasi, kunagi oli BASICu reanumbritest kah raske loobuda.
Aga aasta 2006 on kindlasti (vähemalt default installides) windows võimeline kasutama ekraani targemat, samale pinnale rohkem infot.
Mis IE? Mis MSN? Mis need siia puutuvad?
Samamoodi vahib keskmine kodanik lolli näoga veatedet stiilis “kernel: spurious 8259A interrupt: IRQ15.” See, muide, on võetud mu debiani masina logist. Mis seda põhjustab, mh? Noh, ma võin ju guugeldada aga sedasama võin ma ka windowsi veanumbriga teha, eksole.
Ja Maci šrifte ma tean ka, CRT peal on nad minu jaoks samamoodi viletsad. Võrdlus BASICUga on kohatu ja ülbe. Ma usun, et ma olen võimeline FreeBSD serveri sinust kiiremini püsti panema aga mida see näitaks? Minul on omad eeldused šriftide kvaliteedile ja sinul omad. Ma võiksin ju ka laiata, et kuna sa ei oska tähele panna elementaarseid kerninguvigu (Maci šriftidel ma seda muide ei täheldanud), siis lepidki sa sellise kvaliteediga nagu Linux pakub aga noh, milleks.
Ma räägin sellest, mida ma oma silmaga näen ja mis minu jaoks mugav või oluline. See, et Macil samamoodi on, ei oma mingit tähtsust.
Loe minu viimast lauset, eelmisest kirjutisest.
Aga nüüd, mis puutub googeldamisse siis minu point oli just selles, et debugimine on linux’i asjades oluliselt parem. Näide võta sama msn Error 80048820 ja googelda.
Võrdlus BASICuga ei olnud ülbe, toon siis teise võrdluse: Macil on aktiivse api menüü alati top’is, vahet pole, kus aken ise (default seaded), mina seda ei seedi, aga näe mõnele meeldib.
Sama linuxi “koleda desktopiga” jah olen nõus, täna ei ole Winiga võrreldavat desktopi näinud (rangelt minu isiklik arvamus, iga ilus naine on kellegi arvates kole).
Ise kasutan vastavalt vajadusele OS’e, XP64, XP, 5xRHEL4, 1xOpenBSD + linuxi kernelil vidinad (dreambox, openWRT on linksys, etc) + vmware imaged alates DOSist lõpetades OS X’iga
Füüsilisi kuvareid aga ainult 4 (2@XP64, 1@XP, 1@RHEL4).
Kahtlusi aabramis tekitab aga uskumus, et sina installid FreeBSD’d kiiremini, mida see tähendab? Mida kuidas kiiremini installida?
Kui tahad võistelda siis pakuks hoopis sellise võistluse.
unikaalsed numbrid failis (~70MB)
alates
0000001
……
9999999
suvalises järjekorras, 10% vahelt puudu. Kirjuta programm, mis need sorteerib ja kirjutab uude faili, kumma programm töötab kiiremini on võitja. Teeme veel huvitavamaks ja paneme mälukasutusele piirangu näiteks 50MB või 5MB (java puhul VM’i enda söödud mälu ei lähe arvesse)
Kasutada võib suvalist keelt.
pakun oma lahendusvariandi.
b = boolean [9999999] //value == false by default
while (not EOF) b[inputFile.readNextLine.toInt] = True;
for (i=1; i
proovime uuesti:
b = boolean [9999999] //vaikimisi False
while (not EOF) b[inputFile.readNextLine.toInt] = True;
for (i=1; i (on väiksem kui) 100000000; i++) if (b[i]) outputFile.writeLine(i);
Kas see on pakutud lahendus või kondikava?
Kui lahendus, siis suur viga, et b = boolean [9999999] peab olema kindlasti b = boolean [10000000], ja writeLine(i) tuleb panna kirjutama nii, et nullid jääks ette. mitte 11 vaid 0000011 jne
Aga jah, see harjutus on puhas optimeerimine, mida lahenduses pole näha.
Ja unustasin algul lohakusest mainida, et võiks ikka igal platvormil olla kompileeritav.
Tervitades ja jõudu soovides.
see oli lihtsalt lahendusidee kirjapanek lambi-pseudokeeles ja selles vahvas keeles on massiivi elemendid nummerdatud mitte 0..length-1 vaid 1..length ja writeLine mõistagi lisab arvu ette piisava arvu nulle.
Ossanuga – tulin Lõuna-Eestist tagasi, vahepeal on targad mehed siin kõvasti diskuteerinud… Laske aga edasi. 🙂