Silt: tarkvara

Ajutine telefon

Uus ja uhke HTC Desire hakkas laupäeval lollusi tegema. Puuteekraan ei tahtnud kuidagi sõna kuulata (proovige sisestada PIN-koodi, kui kahe numbri asukohas ekraan lihtsalt ei reageeri) ja hakkas koguni teksti sisestamisel kunstilist isetegevust tegema. Garantiiremonti marss…

EMT lahendas üldiselt asja ilusti. Väikeste viperuste järel (Mustika kontoris, kuhu esmalt maandusin, puudus nii asendustelefon kui hetkel ka netiühendus – kohalikule sellile etteheiteid pole, üritas igati aidata) jõudsin Kristiine keskusse, kus Desire remonti saadeti ja asemele anti märksa pisem elukas nimega Nokia 6110 Navigator.

Väikese harjumise järel üpris asine telefon. Androidi muidugi pole, on Symbian – aga see on varasemast E71-st veel käpas. Klapiga telefone pole varem kasutanud, aga eks sellega võib harjuda. Selle klassi telefoni puhul tuleks suurimaks miinuseks lugeda WiFi puudumist – Bluetooth oli olemas ja töötas veatult (ning suhtles Ubuntu läpakaga kenasti), ka hiljuti juurde võetud EMT Internet hakkas tööle.

Kui hädapärased asjad olid paika pandud, siis hakkasin otsima kalendri sünkroniseerimise varianti. Lihtsaimaks oli ka siin teha seda üle Google’i (kuna teekonna teine ots läpakast Google’ini oli nagunii olemas). Appi tuli tasuta tarkvarajupp nimega [L] Mail for Exchange, mis pisipehmest nimest hoolimata sai kenasti hakkama ka Google’i kalendriga (vastav õpetus leidub [L] siin). Jubin alla, sinihambaga telefoni, paigaldus, häälestus – tehtud!

Telefoni kohta leidus ka [L] üsna põhjalik ülevaade aussidelt.

Vähemalt sai probleem kiire tööaja alguseks toimiva lahenduse. 🙂

Froyo

Androidi uus versioon 2.2 tuli ametlikult välja juba jupp aega tagasi suve algul, kuid selle jõudmine EMT võrgus töötava HTC Desire’i peale võttis üksjagu aega. Nädalapäevad tagasi andis telefon küll märku, et 2.2 uuendus on viimaks saadaval – kuid kui ITK-sse WiFi-t kasutama läksin (90MB oleks suure osa moblaneti kuulimiiti täis tõmmanud), oli tulemuseks virin “Installation failed” ning peale seda polnud uuendusest enam kippu ega kõppu. “No updates”, teatas tark masin.

Lahendus leidus [L] Geekword.net’ist.  Kõik toimis kenasti ja nüüd on 2.2 Froyo telefonis. Kõiki uusi asju tuleb alles uurima hakata, aga väga asjalik on WiFi-tugijaama loomise võimalus (WPA krüpto toetusega). Nüüd saab sisuliselt hädakorral mistahes paigas Eestimaal neti püsti ajada.

Süsteemiuuendus

… läks eile nii ja naa. Muidu töötas Ubuntu serveri uuendamisskript päris kenasti, kogu välisvõrk ja sellega seonduv jäi veatult tööle. Väike probleem tekkis Dovecoti meiliserveri sertifikaatidega, aga need sai ka kärmelt paika. Pikem jama oli sisevõrguga, mida kuidagi järele ei saanud – pika surimuri järel sai kupatuse õhtuks tööle, aga kas häda oli kusagil seadetes (mida sai üksjagu torgitud) või lihtsalt mõnes lahtises kaablis switchi vahel, ei õnnestunudki 100% selgeks saada.

Kaks vajalikku asja kukkusid alla ja nende taastamine võttis rohkem aega – Kaku Akadeemiat vedav Zope 2.9 ei ole enam toetatud (ja samas on Zope’i versioonidevahelise andmeülekandega asi üsna jama – isegi 2. versiooni uuemad alamversioonid ei oska andmebaasi üle võtta, 3. seeriast üldse rääkimata). Viimaks õnnestus küll 2.9 paikadega versioon peale saada. Akadeemia on plaan edaspidi ka Zope’i alt ära viia, aga sellega pole praegu väga kiiret (peab mõtlema mida sinna asemele panna). Teine mahakukkunud teenus oli vaba tarkvara arenduskursustel kasutatav Trac – aga seal oli lahenduseks lihtsalt apt-iga uue paki paigaldamine (varasem oli paigaldatud lähtekoodist ja seetõttu ei uuenenud).

Jora peab ka millalgi ära uuendama, seda pole ikka veel teinud.

Tänud kolleeg Margusele ITK-st abi ja nõu eest!

WordPress 3.0 tõlgitud

Nii, nüüd on asi olemas…  Kaku WordPressi-leht sai ka natuke ringi tehtud, nüüd on seal eri lehed 2.x ja 3.x versiooni jaoks, aga algne aadress on endiselt [L] http://www.kakupesa.net/wordpress . Mõned tähtsamad asjad:

* Uut tõlget on kokku (uued + muutunud + parandatud fraasid) rohkem kui  1000 fraasi.
* Pakis sisaldub ka uus Twenty Ten -teema, mis on samuti ära eestindatud. Tõlge on kohe suures pakis sees, .po-faili saab eraldi kätte ülaltoodud veebilehelt.
* Parandatud on hulk 2.x versiooni näpuvigu.
* Üksikuid terminitõlkeid on muudetud (loodetavasti paremaks).
* Tundub, et enam ei ole vaja teha päisehäkki eraldi pluginaga, seetõttu jäi see tõlkest välja. Kui selgub, et ikkagi on seda tarvis, tuleb see hiljem juurde.

Tõlget tuleks alguses kindlasti testida, väga põhjalikult seda endal aega teha ei olnud.  Leidusid ka üksikud jäigalt sissekodeeritud (tõlkele allumatud) fraasid, mis on ikkagi ingliskeelsed (näiteks Twenty Teni tutvustuslause teemade all).  Loodetavasti hakkavad need järgmiste versioonidega tõlkele alluma.

Veel üks tähelepanek: Twenty Teni puhul on päisepilt veidi suurem kui vana Kubricku teema puhul – nüüd on suuruseks 940 x 198 pikslit.

Jora kolib ilmselt ka lähiajal 3.0 peale üle – aga järjepidevuse mõttes tahaks värvilahenduse suuresti samaks jätta. Seda peab veel natuke sättima.

Kas mängivad lolli või…?

See küsimus kerkis keelele, kui BSA-nimeline kunstirühmitus [L] oma järjekordse umbl^H^H^H^Havangardistliku luuletuse avaldas. Kaua võib…?

Igaks juhuks selgitav märkus: Kakk pole 2000. aasta sügisest saadik oma tarkvara eest maksnud. Täiesti legaalselt (Linux, OO.o, Firefox etc) – kuid BSA metoodika järgi on tegu selge “piraatlusega”.

Muide, [L] Äripäevas on grupivend Valdur asjale pihta saanud (ehkki ta väljendub kaugelt liiga diplomaatiliselt – BSA statistika kvaliteedis on alust kahelda küllaga).

Läpaka süsteemiuuendus

… Ubuntu 10.04 peale läks väga igavalt. Tiriti pakid ära, pandi paika, kõik jäi tööle (isegi ID-kaart – seda kartsin kõige enam, et segi läheb, kuna vaikimisi kasutatav Java variant muutus Suni Javalt OpenJDK peale).  Mida võib märkida:

* Akende juhtnuppude toomine paremast ülanurgast vasakusse oli Canonicali poolt küll üsna vaieldav liigutus. Aga vähemalt pandi need lõppversioonis õigesse järjekorda ning nende asukoht sõltub kasutatavast kujundusest (teemast). Seega ei pea neid vasakule jätma (lükkasin kah paremale tagasi).

* Cairo-Dock on üsna kena asjake, uues versioonis ka rea valmiskujundustega, mille vahel valida.

* Viimaks ometi leiti mingigi lahendus GDMi ehk Gnome’i sisselogimisakna kujunduste küsimusele. Varem sai seda igapidi ümber sättida, viimastes versioonides oli asi üsna igava kujundusega ja fikseeritult paigas. Nüüd on vähemalt [L] poolametlik lahendus olemas, millega natuke sättida saab.

* OO.o 3.2 on tuntavalt kiirem kui 3.1.

Serveri uuendamine uue LTS versiooni peale jääb ilmselt suvesse – on rohkem aega ja vahepeal jõuab  tarkvara enam stabiliseeruda.

Eelmise jätkuks

Väga hea kommentaar Slashdotist kodanikult varjunimega Ignatius T. Foobar:

Back during the DOS 2.0 days, Microsoft intended for Xenix to be the successor to DOS. And the worst of Xenix was still preferable to the best of Windows.

Microsoft had several opportunities to ubiquitize a quality operating system, irrespective of their horrific business practices. They could have built their next-gen OS on top of Xenix. They could have finished the OS/2 project instead of stabbing IBM in the back and doing Windows on top of DOS. They could have even completed Dave Cutler’s vision for Windows NT instead of MAKING THE SAME MISTAKE TWICE and top-loading all of their crap into the Win32 layer instead of building around the NT microkernel.

They could have done any of the above, and still practiced their bullshit monopolistic business practices, and they could have still taken over the market. In fact, if they had built Presentation Manager on top of Xenix, it’s entirely possible that Linux would not exist today, and the X Window System would never have evolved past the days of TWM and Athena Widgets because all the unixheads would have happily moved to the commodity operating system.

But no. Aside from being monopolistic bullies in the marketplace, they also consistently deliver really bad products. There is a reason Linux has already overtaken Windows in the enterprise computing market, and has denied them a monopoly in this area. People who run back end data center applications don’t want an operating system that has a GUI intertwined with the bottom layers of the OS. They don’t want mouse clicks in the same event queue as disk and network I/O. Windows is a bullshit design and it will never be adequate.

EULAt lugedes

Paigaldasin ühe kursuse ettevalmistamisel katsetuste tegemiseks ITK lauaarvutisse Windows 7 Professionali (legaalselt muidugi, ITK hulgilitsentsiga). VirtualBoxi alla, nii on sellest hiljem lihtsam lahti saada. Enne installi algust visati nagu ikka ette kasutustingimused.

Esmamulje tingimustest oli  positiivne. Selles mõttes, et firma on teinud tõesti tubli sammu selle poole, et tavaline haritum inimene tema tarkvara kasutustingimustest aru saaks. Tekst on erinevalt mitmest varasemast litsentsist kõvasti arusaadavam. Tõsi, lõpu poole kippus asi ikkagi advokaadikeelseks minema, aga pilt on kokkuvõttes parem küll.

Nüüd aga sisu juurde. Tooks siin välja mõned punktid, mis vaba tarkvaraga harjunud inimesele kõige enam silma jäävad.

* Väga täpselt ja üheselt paika pandud “one copy, one computer, one user”. Kõikvõimalikud erandid (virtuaalmasinad, labaserverid, eri kettajaotised jne) on püütud välistada. Aga arvestades litsentsimudelit on see arusaadav käik.

* Lubatud kasutada kuni kahel protsessoril. Mis saab siis, kui tavaarvutite protsessorid muutuvad nelja- ja enamatuumalisteks (see võib juhtuda veel Windows 7 aktiivse turustamise perioodil)? Kirjutavad EULA ringi või nõuavad topeltraha iga arvuti pealt? PARANDUS: Nagu mks kommentaariumis ütleb, mõeldakse siin füüsilist protsessorit, mitte tuuma. Seega tuleb see punkt tavaolukorras kehtetuks tunnistada.

* Kirjastiilide (fontide) kasutamine dual-boot arvutis mõne muu süsteemi all pole lubatud.  See piirang teeb arvatavasti firmale rohkem kahju kui kasu – MS kirjastiile niikuinii eraldi ei turustata, seega võiks see olla üsna hea “kasutage terviseks ja ostke meie tarkvara” lisaväärtus (natuke sinnapoole, mida Eric Raymond nimetab habemenoa mudeliks – “tasuta käepide, tasulised terad”). Paraku on MS otsustanud seda mitte kasutada ja häälestab sellega asjatundlikuma (loe: kasutustingimusi lugenud) kasutaja enese vastu.

* Ikoone, helisid ja graafilisi elemente tohib kasutada vaid mitteärilisel otstarbel ega või jagada. Jagamise osas sama märkus kui eelmises punktis, mitteärilise kasutuse nõue võib aga tekitada tegelikult üksjagu küsitavaid olukordi kõigis asutustes-firmades.

* Litsentseeritud arvutis olevaid teenuseid võib kasutada kuni 20 ühendatud välist seadet. Kuidas seda kontrollitakse? Jäiga piirangu korral võib tekitada ettenägematuid olukordi suuremas asutuses-ettevõttes.

* Kohustuslik aktiveerimine. Seda on eri allikates pekstud juba piisavalt (automaatne ühendumine Microsoftiga püsiühenduse korral, saadetava info iseloom), aga mainiks selle ikkagi ära.

* Kohustuslik nn valideerimine. Eelmise jätk veel jõhkramal moel. Firma jätab endale õiguse tuhnida sinu arvutis ja jälgida, et sinna midagi “ebaseaduslikku” pole ilmunud. Firmal on õigus ise “parandada” ja eemaldada kõik talle ebasobivad asjad. Sama asi on kirjas ka firmapõhiste internetiteenuste kohta.

* Tarkvara uuendamine ja lisamine on lubatud vaid MS ja autoriseeritud pakkujate poolt. Mõnes mõttes arusaadav, kuid välistab täiesti enamikus Linuxi distrodes kasutatava kolmanda osapoole varamute süsteemi (võimalik, et see on kinnise koodi puhul ka vältimatu probleem). Näide: Skype puudub Ubuntu ametlikust varamust – aga käsitsi installi asemel saab selle ilusti kätte Medibuntust.

* Tarkvaraga kaasa tulevaid internetiteenuseid võib firma iga kell muuta ja ära kaotada. Arusaadav – samad õigused on ka vaba tarkvara puhul. Erinevus on selles, et Windowsi puhul ei ole eriti võimalik pakkuda alternatiive.

* DRM ehk nn Digital Rights Management. Jällegi lõpmatuseni kedratud teema. Kolmanda osapoole sisutootjad võivad nõuda DRMi “uuendamist” ehk siis täiendavate kitsenduste paigaldamist.

* Media Centeri infrapunasaatja/vastuvõtja püsivara (firmware) võib uuendada automaatselt. Natuke muidugi konspiratsiooniteooria kanti kisub, aga soovi korral võib siia mõelda üht-teist huvitavat juurde.

* Firmal on õigus jagada arvutitest laekunud infot teiste firmadega, et “nood saaks oma tooteid paremini Windowsiga ühildada”. Eriti huvitav punkt on “search suggestion information” ehk otsisoovitused, mis paraku sõltuvad üsna otseselt antavatest päringutest.

* Seda tarkvara ei müüda, vaid litsentseeritakse. Windows XP-st alguse saanud paradigmamuutus (Licensing v6), mis vähendab tublisti kasutaja õigusi.

* Ei tohi üritada mööda minna tarkvara tehnilistest piirangutest. Mida iganes see siis tähendab (“see on sitt küll, aga MEIE sitt!”).

* Tarkvara komponente ei tohi kasutada rakenduste käivitamiseks, mis sellel tarkvaral ei tööta. Huvitav võrdlus – WINE võimaldab Linuxil käivitada Windowsi tarkvara, niisiis on tegu just samalaadse olukorraga (kuna Windowsi rakendused Linuxil otse ei tööta).

* Aktiveerimise geograafilised regioonipiirangud – aktiveerimine on võimalik ainult selleks ettenähtud geograafilises piirkonnas.

* Firma võib kontrollida kaupmehe käest, kas sa ikka tõesti ostsid tema käest tarkvara.

* Kahjunõue on piiratud tarkvara maksumusega. Mis saab olukorras, kus eespool kirjeldatud sekkumise tulemusena süsteem ära rikutakse? Piiratud garantii sätestab, et firma “parandab tarkvara tasuta”, kuid kõige hullema juhtumi korral (parandused tegid asja hullemaks ja/või hävitasid andmeid) piirdub firma vastutus Windowsi hinna tagasimaksmisega.

Nii et päris huvitav lugemine oli. Nagu oleks ajamasinaga Nõukogude Liidus ekskursioonil käinud.

Lõpuks veel – nagu allikad kinnitavad, jätkab Windowsi paigaldusprotsess endiselt teiste OS-ide kõrvaldamist arvuti buutsektorist. Seega aksioom “kõige lollim süsteem paigaldatakse esimesena” kehtib endiselt.

RISO tarkvara raamistik

Eesti riigis on mõned asjad hakanud viimaks [L] arukamasse suunda pöörama. Päris huvitav on aga lugeda [L] laekunud märkusi ja ettepanekuid – mõned on päris asjalikud, teised aga näitavad, kui närvi on sellised arengud viinud kohalikud monopolide hääletorud (mõned seisukohad on selge demagoogia ja faktiväänamine, mõned lihtsalt asjatundmatud).

Asi võib päris huvitavaks minna.