RISO tarkvara raamistik

Eesti riigis on mõned asjad hakanud viimaks [L] arukamasse suunda pöörama. Päris huvitav on aga lugeda [L] laekunud märkusi ja ettepanekuid – mõned on päris asjalikud, teised aga näitavad, kui närvi on sellised arengud viinud kohalikud monopolide hääletorud (mõned seisukohad on selge demagoogia ja faktiväänamine, mõned lihtsalt asjatundmatud).

Asi võib päris huvitavaks minna.

10 kommentaari postitusele “RISO tarkvara raamistik”

  1. irve ütleb:

    Minu hirm sellega seoses on see, et tegemist on strateegilise hinnakauplemisdokumendiga ja mitte päris siira sooviga üle minna.

    Mis puutub koolituskuludesse, siis ega Microsofti tarkvara ju ka kasutama ei õpetatada. Kõik eeldavad, et “kuidagi oskavad” ja eks siis osataksegi.

    Probleem tekib OpenOffice’i juures, kus kõik on teistmoodi ja osakonna piires ei ole kedagi, kes aru saaks kuidas asju teha.

    Ehk siis sisuliselt tekivad äkitselt koolituskulud ja see on kuidagi õudne. Lõppkokkuvõttes otsustatakse osta programm ja selle võrra vähem koolitada.

    Muidu tore tähelepanek ja dokument.

  2. Kakk ütleb:

    Hinnakauplemist on ennegi tehtud, nii et arusaadav hirm. Aga teades natuke inimesi selle dokumendi taga (ja natuke ise ka seotud olles) ei usu päris – muidugi, see kõik ei pruugi realiseeruda, aga siis ei ole asi tahtmise puudumise taga.

    Koolitusega on muidugi omaette ooper. Kahtlemata eeldab mistahes tarkvara (vaba või mitte) vahetamine ümberõpet – olen ise kuulnud rumalasti rääkivaid tavakasutajaid, kes pidid vanemalt MS Office’i versioonilt 2007 peale kolima. Nii et ka see pole mingil juhul vaba tarkvara eripära.

  3. Chris ütleb:

    KUi OO.o lisaks ka Outlookiga võrreldava jubina ning muud grupitöövahendid sh. serveriliidesed oleks asjal jumet;)
    Igatahes MS Office 10 nägemine ajab küll vägisi OO.o kasutama:P
    Samas olen ise ka arusaamisel, et praegune kampaania on hinnatingimiseks ja mitte tarkvaravahetuseks;)

  4. neiu ütleb:

    Mõeldes, mida tavakasutaja (95% ametnikest?) näiteks Wordiga teeb, siis sellise koolituse võiks pidada kas või oma asutuse OpenOffice eestvedaja. Teine võimalus on selle teema kohta teha üks korralik KKK – kus asuvad enamlevinud funktsioonid OpenOffice’s, võrreldes Microsofti toodetega. Segadust tekitab mõneks ajaks kindlasti, aga mitte ületamatu mure.

    Minul on pigem see kõhklus, et näiteks tabelid kaovad vahel ära, kui .doc ümber salvestada .odt’ks. Ehk siis, tekivad nähtused, mida tavakasutaja kunagi kogenud ei ole. Mida sel puhul teha?

  5. Kakk ütleb:

    Ümbersalvestuse kohta on nii üldiselt raske midagi soovitada. OOXML (.docx) puhul on sedalaadi asju tihti, aga vana .doc-i puhul seda niiväga kohanud pole. Uues OO.o 3.2-s on kirjade järgi MSO ühilduvust parandatud, võiks seda proovida. Eks asi kokkuvõttes ikkagi selles on, et mingid jupid MS “standardist” on jäetud dokumenteerimata ja seetõttu toimub kogu ühilduvuse tagaajamine katse-eksituse meetodil.

  6. Anonüümne Kasutaja ütleb:

    Eesti riigi kõige suuremad probleemid hetkel:

    a) riiklikud veebikeskkonnad, mida saab kasutada vaid IE abil – nendega toodetakse õpitud abitust veelgi juurde;
    b) ametlikud nõuded sisu keerukusele – bold, italics, lõigud ja pealkirjad ning juba ongi võimalik enamikke dokumente kirjastada. Enamik M$ tilulilusid ei ole 95% juhtudest vajalikud;
    c) Tiigrihüpe, mis pole küsimust Microsofti sobilikkusest isegi mitte tõstatanud – aga just koolides toodetakse kõige suurem osa õpitud abitust.

  7. Kakk ütleb:

    Anonüümsega suures osas nõus. Tõsi, riigi keskkonnad on viimaks hakanud natukenegi õiges suunas liigutama (vähemalt näib, et standardsuse ja ligipääsetavuse osas on euronõuded mõnele kohale jõudmas) ja koolides on olemas üksikud hullud vastuvoolu ujujad (nagu Edmund Laugasson Raplas), aga üldpilt on suht nutune jah.

    Koolide olukord aga taandub sellele, et arvutiõpetajate valik pole nadist palgast tulenevalt eriti suur ning tööle võetakse olude sunnil ka igasugused keevitajad, kes on arvutit vähemalt näpuga katsunud. Millise tarkvaraga nende napp oskustepagas piirdub, pole vist raske arvata.

  8. heiko ütleb:

    OOo ja M$ omaduste kohta on OOo abis kohe eraldi peatükk – kus on üks asi Mšis ja kus sama asi OOo’s. See asi on lahendatud. Ja abi süsteemi kohta üldse… OOo omast leiab asju kergemalt, kui M$ toodetest.

    Mis kasutajatesse puutub, siis ega tegelikult ei oska kasutajad tänapäeval isegi M$is kontorivara kasutada. Olen ise siukeses asutuses, kus töölevõtmise nõudeks on kontoritarkvara valdamine, kuid ometi tuleb teha abi, kui mõni proua on liiga usinalt reavatusega lehekülje vahetust tekitada proovinud. Selles mõttes on koolitusvajadus juba praegu olemas.

    Tänane RISO üritus oli mingis mõttes hea hetke fikseerimine… kasu et antud postituse autor oma mõtteid jagada ei saanud.

  9. Kakk ütleb:

    Heiko: selle osalemisega läks jah natuke lollisti. Seal oli ainus variant tasuliselt parkida, mul oli sularaha ainult ca 40-ks minutiks (kuna ma muidu tasulises piirkonnas praktiliselt ei liigu, siis pole paraku ka M-parkimist endale selgeks teinud). Ja see aeg jokutati algusega täpselt täis… Aga kolmapäeval üritan MKMi minna.

  10. heiko ütleb:

    Kuna mõne nädala eest oli Kaval-Antsu tallu asja, siis jäi meelde, et 100m Meritonist on 10.-/24h parkla… ja Meritoni kõrval 30.-/h :S