Häbi-häbi

Veidi peale keskööd, millega lõppes 1. aprill, nägi Postimehe veebileht välja nii:

Postimehe veeb 2. aprillil

Probleem esines kõigi vaadatud uudiste juures. Suur osa artiklite tekstidest oli maetud reklaamiläbu alla.

Postimeest on üldse viimasel ajal kummitanud tõbi keerulise nimega mania praeconia grandiosa. Nüüd on jõutud sinnamaani, et uudiste lugemine on vist teisejärguline tegevus. “Uudis pole oluline, papp on põhiline”?

Võimalik, et kesköö paiku materjali vahetatakse ja tegu on esialgse apsakaga, mis on hommikuks kadunud. Aga ikkagi on nii Postimees kui EPL häirivalt kasvava sodiprotsendiga.

APDEIT HOMMIKUL: ehkki mainitud haigus on endiselt tuvastatav, saab nüüd vähemalt jälle uudiseid lugeda. Vähemalt on hommikused tööletulijad kiire liigutamisega. 🙂

Virisevad

Tänastes lehtedes nutavad mõned, et ei Elioni serverid ei lase enam e-posti läbi. Eks nüüd hakkavad siis mitme aasta tegematajätmised ennast näitama. Varem oli kõigil poogen, kui loll on klient – peaasi, et papp jooksis. Aga ju oli too ämber küllalt suur, et täitumine võttis aega ja üle ajama hakkab alles praegu.

Selles aga võib üsna kindel olla – seni kuni inimesed kasutavad teatud kindlat opsüsteemi, istuvad rahulikult arvutis administraatoriõigustes ja ilma paroolita, ei tea midagi süsteemi uuendamisest ega kaitsetarkvarast ning näpivad rõõmsalt suvalisi meilimanuseid ja MSNis ingliskeelsete sõprade saadetud “lahedaid faile”, see olukord ei muutu. Aga loodaks väga, et ehk sunnib kollitav (nüüd juba puhtrahaline) kahju nüüd mõningaid kodanikke alajäsemeid targema poole alt välja tõmbama.

StartIT.ee

Tuli [L] selline viide TLÜ listi kaudu, läksin vaatama.

Iseenesest hea idee (kuigi jah, nimi on võetud suht kahemõtteline – vastavalt silbitamisele võib siit välja lugeda ka näiteks tissimissivalimistele sobiva aadressi). Näe, isegi mingisugune viktoriin on tehtud, teeme naljaviluks ära ka. Jube lihtne ja mõni küsimus tundus üsna imelik, aga hea küll. Siiski – oleks võinud midagi asisemat teha. IT Kolledži rebaste õpetamise kogemus lubab küll neid tibake taibukamateks pidada, kui need tädi Maali taseme küsimused eeldavad.

Lingibaas on TLÜ osas küll mööda – puuduvad nii [L] IMKE kui teised IT-ala magistrikavad, Haapsalu Kolledž jne.

Ja mis juba päris kurjast – kui tulevaste itikate tekitamiseks loodud leht [L] W3C standardi järgi ei valideeru, on ikka jama küll. Kood on väljanägemiselt enam-vähem, aga peetäis näpukaid on ikkagi sisse jäetud. Häbi-häbi!

No ja täna on juba asi ka [L] Minutis arutlusel. Mõned sellid on kõnealust veebilehte ilmselt päris põhjalikult torkinud. Kahjuks tuleb vist sealse hinnanguga nõustuda – StartIT tegeleb praeguses vormis tõesti eeskätt vähenõudlike IT-neegrite (selle sõna ameerika tähenduses) otsimisega.

Erapooletu meedia

EPLis (Delfis ka) vigisevad jälle mingid sellid teemal “liiga palju religiooni”. Kahtlemata on kodanikke, kes selle teemaga endale odavat populaarsust teevad (üks selline juhib praegu üht maailma suurriiki). Seda aga ei anna mingitpidi niimoodi üldistada.
Sihukest jura avaldavad meie “ajakirjanikud” küll, sellest aga, et Treffneri gümnaasiumi õppurid on vastuseks õiguskantsleri ettekirjutusele kogunud [L] hetkeseisuga üle 1600 allkirja usundiõpetuse toetuseks, ollakse targu vait. Pole poliitiliselt korrektne ju.

Apdeit – [L] Postimehes sellest siiski räägitakse. Soovitan lugeda ka kommentaare. Väga naljakas on vaadata, kuidas mõnele inimesele tõsimeeli pähe ei mahu, et mõni ärksam gümnasist tahab teiste inimeste ilmanägemisi paremini tundma õppida…

Tädi Monika ja väike Pavlik

Tänane [L] EPL kirjutab kaks lugu uuest huvitavast seadusest. Esmapilgul näib kõik korras olevat – lastepeksjatest jõhkardid saavad karistada. Kui aga asja lähemalt uurida, hakkab sealt paha haisu levima.

Kogu eelnõu aadressil [L] http://www.sm.ee/lastekaitse jätab karjuvalt eluvõõra mulje. Et asja kuidagigi tasakaalu poole lükata, on pandud kirja ka igavene pikk joru lapse kohustuste kohta. Näiteks peab laps
* austama oma kodumaad;
* lugu pidama riigikorrast ja seadustest;
* hoidma loodus-, kultuuri- ja elukeskkonda;
* tunnustama käitumise üldtunnustatud tavasid (vajalik on välja anda juhendmaterjal, mis on ka lastele arusaadav);
* tundma huvi talle suunatud teabe vastu ja õppima leidma talle huvi pakkuvat teavet;
* osalema eakohastes ettevõtmistes.

Tule appi! Mil moel sellise abstraktsustasemega mõisted lapsele kohale viiakse? Ilma samas lubamatuks tunnistatud kasvatusviisideta? Ei pea silmas füüsilist karistamist – kuigi ka seda peaks äärmusolukorras lubama, nagu põleva maja naabermaja lammutamist tule levimise vältimiseks (vähegi väiksema põhjusega naabrimehe onni mahakiskumine on kuritegu). Kogu see jura “meeldival üritusel osalemise keelamisest” jms. Ja üks järgmine loetelu on sellest, kuidas laps peab hoidma oma tervist – kuidas seda saavutada, kui mingi toidu söömasundimine on lubamatu? Kas austatud seadusloojad alustavad tervishoiualast dispuuti oma kolmeaastase põnniga, kes heameelega saadaks piima ja porkna tsenseeritud ja hävitaks kogu poolekilose piparkoogikoti kümne minutiga? Ja eriti naljakas on see käitumise üldtunnustatud tavasid tutvustava juhendmaterjali idee – kuidas panna laps RTFM (sorry, see on itimehekeel – tähendab Read The … Manual), kui ta seda miskipärast ei soovi?

Rohkem seda ei kommentAArikski. Aga kõige krooniks on nüüdseks plaanitud kohustus oma naabrimehe peale kaevata, kui too “valesti kasvatab”. Mis siis, kui papalt jakobsoni nuianud ja mittesaanud pägalik jookseb naabrionule kaebama “Paps lõi mind!”. Kas naaber riskib enda jamaga mitteteatamise eest või keerab teisele käki kokku?

Kakk on oma pärdikutega nüüdseks tegelenud juba (vist) seitse aastat. Käesoleva “seaduse” mõistes lubamatuid asju on paraku tehtud küll – ja mitte tappaandmise koha pealt. Kui aus olla, siis on olnud üks (1) juhus (ilmselt artikli mõistes läheks “togimise” alla – täpsemalt ei hakka siin vana asja üles kaevama). Küll aga on Kakk seadust rikkunud mitmel erineval muul moel. Varem rakendati otseseid piiranguid hilise väljumise osas (nüüdseks on need konsensuse tasemel). Ja mõne päeva eest peetud arutelu teemal, miks Kakk oma kodu arvutites pirasofti ja -filme näha ei taha, lõppes ka ilmselt “vanemliku arvamuse pealesurumisega” (lollide seaduste vastu ei saa võidelda neid lihtlabaselt rikkudes). Nii et poisid – andke aga organitele teada! 🙂 (Kakk võib siin lollitada, kuna on suht kindel, et seda ei juhtu.)

Ja kuna endal on väikesed (aga siiski) credentials’id välja käia, küsiks seaduseelnõu väljapakkunud sotsmini tibidelt: mitu last on sel loomingulisel kollektiivil endal üles kasvatatud? Või on õigus vandenõuteoreetikutel, kes näevad kogu asja taga süstemaatilist kava perekonna, moraali ja kõige muu säärase “vanaaegse” kõrvaldamiseks…?