Üle jupi aja oli täna õhtul jälle aega paar tunnikest teatavat härrat torkida.
Opist toibumine on läinud kenasti, nüüd võib hakata tõsisema trenni peale mõtlema. Tänane peedistamine koosnes enamasti maas lamades erinevatest veeremistest ja jalgade tõstmisest. Viimasega oli probleeme, kuna nagu asjaosaline endale omaselt märkis, “mõned lihased on installimata jäänud”. Põlve- ja sääretõstete (nii ette kui taha) töölesaamine on seega esmane prioriteet, samamoodi päkkade liikumasaamine – selleks panin selli toolis istudes suruma jalgadega vastu varbseina vahele surutud kummipatja.
Positiivset on ikka kah. Esmalt on kaelahoiak paranenud – mõõgaga pidev üle pea vehkimine on seda kõvasti paremaks muutnud. Teisalt väidab vähemalt kutt ise, et keskendumisvõime on kõvasti parem, suudab ka koolis märksa pikemat aega ühe asjaga tegeleda. Ja kõhu põiklihased on hakanud installeeruma. 🙂
Möla on muidugi endine, küsimusi sadas nagu oavarrest – alates bushidost ja lõpetades kiriku, arvuti, naiste ja erinevate lollide naljadega. Kui Maks korralikult kooli pääseb (gümnaasiumisse ja hiljem ülikooli), võib tast saada … midagi Eddie Murphy, Jackie Chani ja Jan Uuspõllu vahepealset. 🙂 Igav igatahes ei hakka.
kui see on seesama maks, keda mina karaski laagrist tean, siis teen su ees, Kakk, sügava kummarduse!
Ma arvan, et see, mis sa poisiga teed, on enam kui kuldaväärt, potensiaali on sääl kõvasti, poisil ongi just stiimulit ja eeskuju vaja 🙂 ja selliseid kilde suudab ainult maksi-raadio pilduda.
igal juhul võid minu poolt tervitused edasi anda 🙂