Nädalavahetusel oli Kakk “turisti ja juomari” (no viimast mitte küll niiväga), nüüd tuli kaks päeva tööasju kah ajada. Eilne päev kulus “The Cultured Engineer” -europrojekti otste kokkutõmbamisele, õhtul käisime vastuvõtul kohalikus raekojas (Herningi linnapea on üllatavalt noor kutt) ja hiljem ühes peenes restoranis kohaliku kolledži võõrustatavatena õhtusöögil. Äge toit oli küll – aga Krisi tunnustuseks tuleb öelda, et tema tegi veel paremini. Ja ehkki ka projektiseltskond oli vahva, ei saa vanade sõprade vastu ikka miski.
Tänane päev kulus siis insenerifilosoofiat käsitleva konverentsi peale. Ausalt öeldes läks enamik ettekandeid siinkirjutaja huvivallast üsna kaugelt mööda – üritasin kuulata küll, aga vaid iirlaste ettekanded olid minu jaoks konspekteerimist väärt. Aga kuna tegu oli projektiürituse loogilise jätkuga, istusin kenasti lõpuni kohal ära. Herningi majanduskolledžis (meie mõistes) on muide kemmergud kenasti emantsipeerunud – kemps on ühine nii naiste- kui meesterahvastele. Tõsi, kabiinid on siiski eraldi ja uksed käivad kinni…
Päevatöö järel tulin korra hotelli tagasi (tegelikult kirjutasin hommikul end välja ja jätsin vaid riidekoti siia hoiule) – mobiili laadima, uudiseid lugema ja seda juttu siia kirjutama. Tunni pärast läheb rong Silkeborgi – saab veel ühe õhtu ja hommiku sõprade seltsis veeta. Koju peaks jõudma homme hilisõhtul.