Taaniski näeb päris palju võõramaise päritoluga inimesi. Isegi sisemaal Silkeborgis on nähtud nii (välimuselt) Kaug-Ida kui Aafrika juurtega kodanikke. Kõik räägivad taani keelt, see on täiesti elementaarne. Danebrogi mõnitamisega hakkama saanud inimene tõmbab endale siinkandis ilmselt elu lõpuni vee peale – taanlased austavad ja hoiavad oma lippu väga. Ainult meil Maavallas on mägraurgu pugenud kari ülbeid kährikuid, kes arvavad, et võivad teha, mis parasjagu pähe tuleb.
Ja seni pole kellelgi siinsetest vestluspartneritest tekkinud mingeid luule seoses Eestis toimuvaga. Idanaaber on enda olemust piisavalt avalikult näidanud. Kohalikud tõmbasid paralleeli viimase suure sõja ajal Kopenhaagenis peremehetsenud hitlerlastega – seega pole vist raske arvata, keda tegelikult “vassistiks” tuleb nimetada.
Kas sa uurisid ka, millised on Taani keele õpetamise programmid ja palju riik nendele kulutab? Ja kui suur osa on mitte-immigrantidest mitte-taanikeelsetel inimestel?
Kui aus olla, siis väga ei uurinud. Lõppude lõpuks ei olnud ma ka selleks sinna sõitnud. Kirjutasin sellest, mis tänavapildis silma hakkas. Muide, üks esimesi Taanis isiklikult kohatud inimesi oli tumedanahaline rongikonduktor, kes aga samuti taani keelt kõneles.
Kindlasti on Taani riigil rohkem raha, mida koolitustesse investeerida. Kuid mistahes rahamäed ei aita, kui inimesel endal puudub tahtmine. Seda oleme viimaste sündmustega kahjuks siinmail üsna selgesti näinud.
Mitte-taanikeelsete mitte-immigrantide all mõtled ilmselt immigrantide järglasi, kes on Taani kodanikud? Jällegi pean ütlema, et olin koha peal liiga vähe aega, et mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Kuid tänavapildis ei hakanud silma ühtegi mitte-taanikeelset silti, sh olid taanikeelsed ka mitme rahvusrestorani sildid. Ja mulle tundub küll (hetkel aga ei oska faktidega toetada), et sealmaal on pikemat aega Taanis ilma keelt oskamata elavate inimeste arv üsna kaduvväike.
Kui seda teemat lähemalt uurima hakata, oleks huvitav piirkond Lõuna-Jüütimaa ala vastu Taani piiri ning teisalt ka varemalt Taanile kuulunud ning nüüd Saksamaale kuuluv Husumi kant – et kuidas on nö “valele poole piiri” jäänud inimeste keelekasutusega. Aga seda uurigu juba asjatundjad.