Kivirähule vastukaaluks ka teise ääre pealt…
Kakk loeb RSSiga sihukest kohta nagu [L] Christdot (ehk siis [L] Slashdoti eeskujul loodud aruteluportaal – mis on juba märksa pikaealisem kui siin varem mainitud Conservapedia ja GodTube). Nüüd oli seal [L] sihuke viide.
Ausalt öelda tuleb hirm peale küll. Snake Plisskeni lugude düstoopiad kipuvad ookeani taga vägisi täide minema. Ja kui see on tõesti kristlus, siis on Kivirähul, Wimbergil ja Õunapuul õigus. Iseasi, KAS see seda on (kes tahab totaalselt teistsugust kristlust näha, vaadaku siin paar sissekannet varem mainitud “Kloostrit”)… Kuid kui need lapsed selliselt ajupestuna üles kasvavad, siis on tõsine oht, et praeguste väheste [L] Westboro sarnaste ajusurnute arv hakkab katastroofiliselt suurenema. Ja mida see lõpptulemusena maailma mastaabis tähendab, teab ilmselt vaid Tema seal üleval.
Õnneks ei ole mitte kõik sealsed aru kaotanud. Päris head kommentaarid on [L] siin ja [L] siin.
Kõige kurvema irooniana tundub aga see, et sedalaadi kodanikud väidavad end sarnanevat Jeesusega – tegelikult on palju täpsem sarnasus tollaste juudi ülempreestrite Hannase ja Kaifasega (kes hiljuti mitmest kanalist jooksnud “Kristuse kannatusi” vaatas, peaks neid tegelasi mäletama).
Nagu näha härrade Phelpsi ja Luce pealt, on inimlik ebatäius kombineerituna aktiivse lolli ellusuhtumisega üks väga vastik kooslus.
Ma kardan, et Rolling Stones sedalaadi üritust käsitlemas on umbes sama kui kutsuda nt. varemmainitud Kivirähk Harku järve taha kirikusse teenistusele ja paluda tal sellest nt. Päevalehe jaoks üks reportaaž kirjutada.
Ma ole üsna kindlal seisukohal, et radikaalid on need, mis on kristluse tänaseni elus hoidnud. Jah, nad ei meeldi kõigile ja kõik kristlased ei saa kunagi radikaalideks, aga ilma nendeta oleks Kritlus ammu välja surnud.
Ja niipalju kui ma olen kirikuajalugu õppinud, on see nii juba 2. -st sajandist peale.
Ilma asja nägemata ei julge väga kuri olla. Võrdlus Phelpsiga on minumeelest kohatu.
Ja muide, “Pillar” teeb täitsa head musa 🙂
Enn,
Seisukoht arusaadav ning ilmselt pole Rolling Stone (ajakiri, mitte bänd – need on siiski kaks ise asja) tõesti siin päris erapooletu. Samas leiab kindlasti ka erapooletumaid seisukohti – Sa need kaks viidet lugesid läbi? Eriti meeldis mulle see iMonki lugu.
Radikaalidel ja radikaalidel on vahe. Vend Roger Taizést oli kindlasti radikaal, samuti paljud teised temataolised (ka need arvatavalt keldi mungad, kelle kaudu kristlus X sajandi paiku siiamaale jõudis) – vaat sedasorti radikaalidel on tõesti kirik läbi ajaloo püsinud. Ükski selline siinkirjeldatud ajuseebitaja ei ole aga kohe kindlasti kohta ajaloos välja teeninud.
Ma ei poolda siin ninnu-nännu-tee-mis-tahad kirikut – kuid kindlasti ei käi kindlate seisukohtade väljaütlemine nii, nagu seda teeb suur osa ameerika teleevangeliste (sealhulgas siinmainitud tiinekatehullutajad) – seda nimetaks Kakk tõesti pigem ühe kurja väljaajamiseks teise kurjaga. Massikultuuri asjade- ja k*pikultus asendatakse juhikultuse ning sektimentaliteediga.
Rääkides radikaalidest, siis kui jälgida kasvõi EEKBL listi ümber toimuvast on meilgi usumäratsejaid rohkem kui küllalt.
Seekord kaldun ma siiski Rollingut usaldama, sest nende insight võis olla objektiivsem , kui mõne usuvenna oma, kes tahab kaaskristlases ikka head näha.
Kui kellelgi on huvi, siis mulle sattus akadeemilisi teid pidi dokumentaalfilm “The Jesus Camp” , mis kandideeris ka Oskarile, kuid kahjuks ta ei võitnud ja seda paljuski tänu Ameerika usumäratsejatele. Nii et kui keegi tahab oma silmaga asja näha, andku teada.
Vabandust, tean et ajakiri ja bänd on eri asjad, aga tegin näpuka. 🙂
Chris, kuidas oleks võimalik sellist firlmi laenata. Ma arvan, et võiks samuti akadeemilist liini pidi huvi tekkida 🙂
Ei saa viimase asja kohta sõna võtta, ise pole näinud.
Kristlasest lapsevanemana on minu peas aga paratamatult küsimus, et kust siis algab ajuloputus? kas ma peaks kodus laste eest Piibli ära peitma ja koos õhtupalvet pidada ei tohi? Kas 10-aastane tuleks saata endisse pioneerilaagrisse “elu õppima” või hoopis Avatud piiblii ühingu piiblilugemise laagrisse. jne jne.
Minus on samuti tekitanud vastumeelsust “pühapäevakooli õpetaja”, kes uuhkelt räägib, kuidas tal rühmas kõik 7-aastased päästetud on… Sele asja juures on tõesti ajuloputuse lõhn. Aga nii nagu näiteks rohelisel on õigus oma lapsi kasvatada rohelisse mõtteviisi, peaks kristlastel olema sama õigu s ka oma laste suhtes.
Enn (ajuloputatu, usumäratseja, radikaal ja ilmselt ka ise ajuloputaja…)
Heheh… Ennu nagu usumäratsejaks küll lugeda ei tihkaks. 🙂 Aga seda filmi oleks teinekord tõesti huvitav näha ja pärast arutelu korraldada.
Ajupesu asi on muidugi keeruline – selle piiri peab ilmselt iga lapsevanem ise paika panema. Minu arust on lapsevanema kohuseks (muude asjade kõrval) laps oma peaga mõtlema õpetada. Niihästi liigne kompromiss ümbritsevaga (“kõik panevad tinunni, pane sina ka”) kui ka vabakirikutes ajalooliselt levinud “maailma inimestest hoidumine” pole mõistlikud (toda “maailma” sõna vabakiriklikus tähenduses pole ma kunagi mõistnud ega armastanud – see on enamasti just kõige hullema silmaklapluse õigustus). Lõppude lõpuks suhtles ka Jeesus litside ja joodkutega, ilma ise üheks neist muutumata – muutusid hoopis noodsamad litsid ja joodikud.
Nii et ilmselt on see koht, kus on tarvis tarkust ja tasakaalukust – nagu mujalgi elus.
Olen ka ise murelikult mõelnud, et kuidas laste- ja noortetöö probleemi lahendada ning kust läheb piir.
Arvan, et minu jaoks on see seal, kuhu selle soovitas ka tõmmata Billy Graham, kes rõhutas, et tuleb lasta tekkida ja kasvada laste endi usul, mitte nendele vanemate usku peale suruda. Piibel ja õhtupalve on omal kohal, kuid kõike elus toimuvat ei tohiks metafüüsiliselt Looja kaela ajada.
Ajuloputus algab seal, kus loobutakse ise mõtlemast, olemast ning tegutsemast ja võetakse kellegi inimese sõnu ja arvamust puhta ülimusliku kullana. Jumal lõi meid ju ometigi loovateks, isemõtlevateks olevusteks ning pattulangemise tagajärjel saadud tarkus teha vahet heal ja kurjal ei ole asi, millest usule ärgates saaks või peaks loobuma.
Enn, püüdsin Sind täna telefonitsi kätte saada, kuid ei õnnestunud, ilmselt püüan leida Su e-maili ja kirjutan Sulle.
Pax+
Chris – tänud, ilus mõtteavaldus. 🙂
Minu arvates on “peidame piibli ära” või “kohustame piiblit lugema” täpselt ühevõrra ajuloputus ning ohtlik. See nõuab, et inimene teeks otsuseid pimesi, sest “teine” ütles.
Täienduseks Chrisi toredale sissekandele minult veel selline mõte, et – sina oled lapsevanem, aga sa ei ole jumal, eksole – seega sa saad lastele ainult seda ja teist soovitada ning samuti nendega tehtavat arutada. Ma arvan, et lapsi võiks mitte “saata laagrisse” vaid nendega rääkida sellest, mida mingis laagris tehakse ja lasta siis neil endal valida. Ja kui valivad pioneerilaagri, siis tuleks pärast uurida, et kas oli valikuga rahul ja miks. Ja samamoodi, kui valib piiblilugemise laagri, siis tuleks uurida, kas ta jäi valikuga rahule või miks.
Ja Enn, sul on ju õigus kasvatada lapsi sellisesse väärtussüsteemi nagu sa tahad. Küsimus on ju pigem selles, milline meetod viib tegelikult sinu tahetavale lähemale. Kelleks sa tahad oma lapsi kasvatada, kas nendeks, kes oskavad piiblit lugeda ja selle üle kõnelda või nendeks, kes oskavad seda vaid retsiteerida?
Aga see meretagune “kristlus” ajab mullegi hirmu peale. Kusjuures märgatavalt rohkem kui katoliiklikud traditsioonid (:P) – need viimased just vist sellepärast mind natukene hirmutavadki, et nad tuletavad seda Kaku poolt sissekandes mainitut meelde, mitte traditsioonide enda pärast. Sest neid iseloomustab mingi… pime kindlus, et inimene saab teada, mis on õige…