Lühikatsetus: Ubuntu 12.10

Ajasin õhtupoolikul lauaarvuti ühele vabale kettajaole uue Ubuntu Quantali ja katsetasin natuke.

Esmalt live-plaadilt otsekäivitus:
* ilus lihtne taust ning suure 24-tollise ekraani puhul on ka Unity menüü suurus päris hea.
* Unity põhimenüüsse on lisandunud Amazon ning Ubuntu One Music – ehkki kumbki pole otseselt kurjast, ent Kaku arust ei ole neil nii üldkasutatavasse kohta eriti asja.
* Unity on ikka Unity ning kasutatav Ambiance-teema enda vasakul asuvate aknanuppudega sama ebameeldiv kui enne.

Paigaldus:
* Installiprotsessist on nüüd ka Ubuntul kadunud kokkuvõttev ekraan enne paigaldust (halb mõte, kettajagamisel väikese näpuvea tegemine sunnib asja otsast alustama või halval juhul tekitab suurema pahanduse), samuti ei saa enam kontosid üle tõsta.
* Kettajagude muutmise juures võiks endiselt toimida ka parem hiireklõps ja sealt avanev menüü. Kettajao muutmise nupu pealkiri on jäänud tõlkimata (Change).
* Install läheb muidu tavapäraselt sujuvalt.

Paigaldatud süsteem:
* Summaarselt: ilus,  aga veidi juhm ja pealetükkiv. Praegune Ubuntu on Linux, kes ei tea täpselt, kas tahaks olla rohkem MacOSX või ChromeOS (või Android).
* Kogu Unity peamenüü süsteem muutub mitte-ingliskeelse lokaadi kasutamisel olemuslikult mittetoimivaks (mida oli Dash’i puhul algusest peale näha).
* Kohutavalt häirib Amazoni kaubareklaam otse peamenüüs – õnneks saab selle eemaldada kas siis privaatsussätetest või pakihalduriga.
* Avatud lähtekoodiga Nouveau graafikadraiver saab üldjoontes hakkama, kuid kvaliteedi vahe on suurel ekraanil esialgu siiski nähtav. Ent üleminek NVidia omale annab ekraanile peale sisselogimist üksnes taustapildi – ilma menüüde ja ribadeta. Ei aita ka ubuntu-restricted-extras jms paigaldus. Aitab  gnome-session-fallback, mis annab ekraanile peaaegu et “vana hea” GNOME’i.
* Aga ka seal jätkub jama. Compizi aknavahetajad ei tööta. Cairo-Dock ei suuda vabaneda mustast taustapildist (ilmselt ei suudeta komposiitmehhanismi käivitada). Jne.

Rohkem ei viitsinud hetkel mängida. Kindlasti on võimalik ka uue Ubuntu peale toimiv süsteem ehitada, ent vaikimisi näib ta olevat Androidi-laadne poolkinnine ja halvas mõttes ärimentaliteedist läbiimbunud nähtus.  Õnneks on Linuxi maailmas olemas palju muid variante, mida kasutada. Seega – kui valida on Ubuntu või mõne ärivaralise asja (Windows, OSX) vahel, kasutaks seda – juba põhimõtte pärast. Kui aga on valida Ubuntu ja kasvõi Minti vahel, siis praegu on Mint selgelt sõbralikum keskkond.

2 kommentaari postitusele “Lühikatsetus: Ubuntu 12.10”

  1. Toel ütleb:

    Aitäh Kakk! Sinu ülevaadet just ootasingi seoses Ubuntu oktoobrikuise värskendusega. Korraks käis peast läbi tormakas mõte, et nüüd tuleb pool suguseltsi läbi sõita. Kõik arvutid ette võtta, kuhu ma Ubuntu olen peale installeerinud. Omanikud on alati kerge ajumassaaži saanud teemal “Windows vs. Linux”. Nüüd aga pikemat aega toimetavad rõõmsate ja rahulolevatena. Piraaditud “akendega” ja sellel jooksvate tarkvaratükkidega jauramiseks on mu tunnitasu endiselt halastamatu 300€. Seega – praegune värskendus jääb ära. On ju “soomuslane” pikaajalise toega.

  2. Kakk ütleb:

    Nojah, 12.04 toetus peaks nüüd ka töölaual viis aastat olema, seega vähemalt järgmise LTS-versioonini võiks küll oodata – sedasorti tavakasutajate abistamisel tasubki jääda ainult pika toega versioonide peale ning teha versiooniuuendus alles pool aastat kuni aasta peale versiooni ilmumist. Ubuntu tavaversioone võib paigaldada enda arvutisse, kui seda ise hallata suudad.

    Mintiga olen siiani päris rahul, ehkki omad pisemad teravad nurgad on siiski ka siin. Loodetavasti suudetakse need järgmises versioonis välja lihvida. Aga vähemalt kõik oluline toimib ning et see on ehitatud Ubuntu 12.04 peale, siis on mõneks ajaks ka toetusega hooleta. Hetkel on siiski Mint esimene valik, mida mina tavakasutajale paigaldaks (võib-olla Cinnamoniga versioon, ehkki mulle endale meeldib MATE rohkem).