Päris huvitav lugemine The Times’ist. Et siis poliitnukuteater nagu kellegi noore daami peetav tuntud kohalik blogi ja muu sarnane muutub karistatavaks.
Sellist asja on muidugi üpris raske ellu viia ja ausalt öelda ei usu hästi, et see realiseerub. Vaja oleks aga seda küll – kui juba inglastele selline värk närvidele käib, siis meie jokist juhmistunud ühiskond vajab seda palju enam.
Huvitav, kas siis keelatakse ka abirattad ära…?
abiratta vastu tegelikult mul polegi midagi, las poiss ka mängib tähtsat nina vahepeal… aga igasugu siretkotkad ja ilmarid (kes oli miskipärast Silver Meikari blogis vahepeal autoriks märgitud) võiks küll ära keelata
Tjah, aga see nina on väga valele poole. Vaata, mis Talnas viimasel ajal toimunud on. Ja isegi kui ta tahaks asju õiget moodi teha, siis see suur karvane käsi käpiku sees keerab asju ikka vastavalt enda tahtmisele.
Tegelikult on originaalloo taust ja asjalugu veel räpasem, kui need kiidulood, mida inimesed iseenda või oma ettevõtmise kohta kirjutavad.
Tegemist on lihtsalt Euroopa Liidu PR ettevõtjate ja reklaamifirmade hirmuga, et nemad jäevad viimati nuccust ilma, kui inimesed ise ennast kiitma hakkavad ja ei telli enam täisteenust. Sest olgem ausad, peale selle, kui internetifoorumite arvamus ka müüma hakkas läks PR firmade jaoks väike ja keskmise suurusega ettevõtete käest raha kättesaamine nutuseks. See uus seadus Inglismaal ja hilisem EL direktiiv aga tooks taas kogu turu nende kätte tagasi.
Isiklikult küll pooldan pigem enesereklaami või olgu siis minu käest tellitud reklaami, kuid talun ka seda, kui inimesel endal nutti on, et ennast kiidab. Selle kohta teadis juba vanarahvaski öelda, et kes see koera saba ikka kergitab…