Not Sure. President Not Sure

Slashdotis on uudis selle kohta, et USA IT-kogukond ei oska presidenti valida – pealkirjaks on [L] “IT Industry Presidential Poll: ‘Not Sure’ Beats Both Obama and Romney”. Loomulikult on sellise pealkirja peale kommentaarium algusest peale täis [L] Idiocracy-teemalisi kommentaare (eriti hea on [L] see kahe tsitaadiga jupp, Carl Jr ja Windows 8 paralleel on kah hea).

Aga tegelikult ka – ilmselt oleks Joe Bauersi sarnane lihtne ja puhtsüdamlik sell just see, keda sellesse ametisse vaja oleks. Miks mitte ka siinmail.  Suure rahakotiga nartsissistlikke sitapäid (pardon) on nähtud juba piisavalt.

7 kommentaari postitusele “Not Sure. President Not Sure”

  1. Ray D. Noper ütleb:

    Kommentaatorite hulgast paistab terve hunnik paulistasid… Huvitaval kombel, kui interneeduses ringi vaadata, siis paistab paulistade ja randroidide osakaal päris suur olevat, aga hääletamistel see niimoodi välja ei paista…

    Muide, praegune president ju ei ole vähemasti “suure rahakotiga” ? 😛

  2. Kakk ütleb:

    Isa ja poeg Pauli toetajaid näib tõesti netis märksa enam olevat kui nende valimistulemused seni näitavad. Muide, hiljuti käis ju ka läbi uudis, et isand Paul seenior hakkab internetivabaduse eest seisma. Äkki peaks talle fooliumist mütsi ja seemnekotikese saatma? 🙂

    Aga kust otsast praegune USA president suure rahakotiga pole? Tal on samamoodi toetajad USA suurkorporatsioonide seas – lihtsalt natuke teised kui Romneyl. Ja kui vabariiklased ei varjagi eriti, kelle huvides nad mängivad, siis Obamal õnnestub teatritegemine päris hästi. Kui aus olla, siis ma ei saa tänini hästi pihta, miks muidu suht arukad inimesed viimastel valimistel isand Barackis vaat et messiat nägid…

  3. lenc ütleb:

    Viimastel valimistel oli isand Baracki päralt uudsuse moment. Vanadest rikastest kahvanägudest presidendid olid juba rahval kopa ette visanud. Kui tuleb esimene mustanahaline president, siis “kõik ju muutub”, ning kuna enam halvemaks minna ei saa, siis on automaatselt tegu arenguga positiivses suunas. Selle pealt edasi pudrumägede ja piimajõgedeni oli juba kiviga visata. Lisaks on härra Obama uskumatult mõjus oraator ja eravestlustel veelgi karismaatilisem. Kõik meediategelased ütlesid nagu ühest suust, et “Obamaga vesteldes sa lausa tunned, et tegu on erilise inimesega, kes räägib hoopis teistsugust ja mõjusamat juttu kui ülejäänud poliitikud.” Paraku ei tulnud kellelegi pähe, et ainult hea jutuvadaga tegusid ei tee. Ametivannutamise hetkel oli Obama populaarsus uskumatus kõrguses. Nagu Veerpalu kasvuhormooni tase, oli see liiga hea, et olla tõsi. Siis hakkas aga reaalsus nagu puuga pähe lööma ja nüüd on Obamal vaja juba tõsiselt tegeleda vastaskandidaadi mustamisega, et tagasivalitud saada.

    Nagu juba 4 aastat tagasi vaikselt sosistati, siis Obama pukkipanek võis olla üldse vanade-rikaste-kahvanägude osav poliitiline lüke. Paneme rahva soovitud vähemuste esindaja kriisi ajaks pukki, rahvas pettub ja siis valitakse jälle vanamoodi edasi…

  4. Ray D. Noper ütleb:

    Aa, et toetajad… No see on ju hoopis teine teema, igaüks võib ükskõik kelle toetuse saada, praegune teoreetiline vastaskandidaat on ise suure rahakotiga mees, kes mammonaga kõike kinni toppida üritab, mis ei sobi…

    Obama, jah, tuleb tunnistada, pole olnud just see, mida ta lubas ja mida talt loodeti… Kuid vähemasti parem kui ka tookordne alternatiiv (eriti arvestades asepresidendikandidaati… “hockey mom”, kes ajakirjandust ei jälgi ja maailma suhtes huvi ei tunne ja teadust naeruvääristab ja kes olnuks ühe südamerabanduse kaugusel punasest nupust – ja see idee on praegugi veel judinaidtekitav…

  5. Kakk ütleb:

    Njah, Sarah Palin on kahtlemata huvitav tädi. Aga samas ei saa ilmselt päris kõike tema kohta räägitut kah tõe pähe võtta – eriti tol valimiseelsel ajal levitati ikka päris kummalisi asju. Loogika ütleb, et sellise teenistuskäiguga inimene (vt Wikipedia artiklit, mis kindlasti ei ole ülekaalukalt tema pooldajate kirjutatud) ei saa päris nii loll olla, nagu temast pilt maaliti. USA poliitika on äärmiselt räpane ning valetamine on seal suht tavapärane.

    Ent tõesti, tema seisukohtadega (ase)presidendi puhul võinuks ilmaelu natuke liiga kirjuks minna küll.

  6. Ray D. Noper ütleb:

    Nooooh… teenistuskäik USA-s, eriti poliitiline teenistuskäik – nagu Hankewitz mulle just korduvalt selgitas – ei ole mingi näitaja. Vt. ka hiljuti esile kerkinud Akin, aga ka Florida ja Texase kubernerid…

  7. Oudekki ütleb:

    Obama enne valimisi lubas paljusid asju, mida ta ei täitnud (sotsiaalkindlustus jne), lisaks ta kasutas rahastamismehhanismi, mis oleks võinud tal lubada suurkorporatsioonidest sõltumatu olla (väga palju väikesi rahastajaid isikutelt) – aga taas, ta ignoreeris seda võimalust. Obama tundis ka väga selgelt ära selle, et tüüpiline USA valija tahtis, et “kõik tehtaks teistmoodi” ja ta oskas sellele nii vastata, nagu inimesed isegi oleks vastanud. Samas, valitukssaanuna viskas ta oma suhteliselt hea programmi prügikasti ja nüüd ta selle probleemi peab ületama.

    Lisaks, neid valijaid, kes kaaluvad, kas “vabariiklased või demokraadid” on ikka väga vähe, pigem ei olegi. Valijad kas tulevad hääletama oma partei poolt või ei tule üldse valima, seega tüüpiline konsolideerimismehhanism USAs ongi “vali, või muidu võidavad NEMAD”. Messiaanlus Obama puhul oli rohkem eelvalimiste trikk, et Hillaryst jagu saada, viimasel ju kogemusi oli rohkem, aga ta oli selline külm inimene, tema vastu tuligi teha messiaanlik kampaania.