Kuna Kakk ei tohi teraviljavärki (vähemalt mõnda aega) tarvitada, siis tekkis muuhulgas probleem näiteks ketšupiga, kuhu kiputakse imelikke asju (maltodekstriin jms) segama. Mis ikka, teeme ise, täitsa improviseerimise korras (mõtteliseks aluseks sai netist võetud pico de gallo -nimelise mehhiko salsa retsept):
* 12 kobartomatit (~4 tavalist)
* 4 väikest hapukurki (~2 suurt)
* 4 väikest sibulat (~2 suurt; tegelikult võib natuke vähem panna, ühest suurest peaks piisama)
* 2 küünt küüslauku
* 1 tšillikaun
* poole sidruni mahl
* 1,5tl suhkrut
* peoga soola
* sorts balsamicot
* suurem sorts oliiviõli
Komponendid mõõduka suurusega tükkideks, blenderisse ning põhjalikult puruks ja segamini. Täitsa huvitav asi tuli – ehkki ilmselt tasub retseptiga veel edasi mängida, et maitse päris tasakaalu saada (sibulat võiks ehk vähem olla). Sellest laarist tuli välja ligi liiter sousti – osa jäi kohe pastakeetmist ootama, ülejäänu kolis purgiga külmikusse.
Tarbitud sai taldrikutäie riisinuudlite ja peotäie juustupudiga – tavalise pastaga polnud erilist vahet. Jõmmid tegid algul nägusid, aga peale proovimist kadus sodi kopsikust suht kähku.
Heh, Kakk avastab köögimaailma. Tubli 😉 Vast saan isegi mõned nipid tallele pandud.
Kakk on köögis üsna aktiivselt toimetanud ca 10. eluaastast. 🙂 Vahepeal sai ju ligi kümmekond aastat üksi elatud… Aga nüüd on seoses tervisega vaja jah mõningad asjad ümber mängida.
Ohjah, gluteenivaba dieet on hullem kui koššer kohati, ma võin hoiatada 🙂 Aga palju põnevaid nippe saab teada…
Tule meile külla, meil juba pool aastat täieline gluteeni- ja kaseiinivaba dieet 🙂 Võime koolituse korraldada 😛
Murit: vat kui tulengi. 🙂