Paraku tuleb kirjutaja hinnanguga suuresti nõustuda. Üldhariduskoolidest tuleb viimasel 3-4 aastal uskumatut praaki ning kõrgkoolis ei jää muud üle, kui õpetada takkajärele põhikooli ülemise otsa matemaatikat ning korrektset eesti keelt (vrdl “palju puu peasi”). Probleem on muidugi vanem – ning päris kole on olukord, kus funktsionaalse lugemisoskuseta inimene satub ette juba magistriõppes.
Eks kõiges ei ole kindlasti õpetajad süüdi, jama tuleb lisaks nii ministeeriumist kui ka kodudest. Ent kindlasti julgeks väita, et koolides töötab liiga palju sinna mittesobivaid inimesi – ja seda juba kaua aega.
Mõned esialgselt pähekargavad punktid, mida Kakk teeks, kui Viplala kombel tinistada oskaks:
* “Pinnn!” – õpetaja saaks sellise palga, et ametisse tekiks aktiivne konkurss – ja kohale valitakse inimesi mitte üksiti aineteadmiste, vaid ka muude isikuomaduste alusel.
* “Pinnn!” – haridusministeeriumi üldharidusega tegelevas seltskonnas oleks pea eranditult kogemustega tegevõpetajad, kes on sinna edutatud reaalse koolitöö pealt, mitte ei ole inkubaatorist pärit poliitbroilerid.
* “Pinnn!” – õpetajatel oleks reaalne motivatsioon end pidevalt täiendada ning vähemalt mingis osas oleks see ka kohustuslik.
* “Pinnn!” – kaoks kogu affirmative actioni stiilis nõue lolle ja laiskvorste koolist läbi vedada – kool on neile, kes õppida tahavad ja suudavad. Muidugi eeldab see ka mehhanismi olemasolu, mis väljakukkunud lollid ja laiskvorstid mõne ausa töö juurde suunab.
* “Pinnn!” – koolil oleks reaalne arsenal troppide distsiplineerimiseks (aktiivsed koolikiusajad ja pätid saavad peale leebemate võtete otsalõppemist jalaga).
Lisaks võiks tinistada üksjagu ka ainekavades – eeskätt emakeeles ja matemaatikas, aga ka näiteks informaatika, meediakasvatuse ja ilmavaateõppe valdkondades.
Nonäed, vahel võib sinuga täitsa nõus ka olla 😀 Organiseerime selle mõne erakonna programmi ? Khm, võinoh, potentsiaalse 😛
Teeme ära, nagu Eestis öeldakse. 🙂
Mhmh, ma ka yldjoontes nòus (peale selle ilmavaateòppe asja, aga selles osas me oleme juba piisavalt vaielnud, seda ma olen ainult teetassi ààres nòus jàtkama).
See, et kòik tuleb làbi vedada, ei kòlba muidugi kuhugi.
Aga kui mina saaks tinistada, siis ma tinistaks nii, et igal koolil oleks parijòelik poliitika (ja aeg ja kava selle teostamiseks), et “meie vàlja ei viska, meie kasvatame oma lapsed ise”. Yldhariduskooli ylesanne on laiskvorst òppima òpetada, need, kes niigi motiveeritud on, òpivad nagunii ise ja kàivad koolis suhtlemas ja teadmisi teistega vòrdlemas.
Veel ma olen mòelnud, et kooli lòpetamiseks ma ei teeks yldse eksameid ja vòib-olla eriti ei jàtaks inimesi klassi kordama ka – kàib 12 aastat koolis, mingi paberi peab saama. Kui seal on viletsad tulemid, siis on viletsad, aga ausad 🙂
Parijõe poliitika on tore asi, v.a. hulludel erijuhtudel, kus üks huvideta lontrus rikub ära terve klassi õpimotivatsiooni ja -võime. Loogiline, et iga väikse jama pärast kohe välja ei visata – see peaks olema eeskätt reserveeritud neile (enamasti) jõukast kodust pättidele, kes koolis teisi terroriseerivad ja selle eest kodust veel aplausi saavad. Laiskvorstid on natuke teine rida.
Ja taas – selleks, et õpetaja suudaks toda laisikut õppima õpetada, peab tal olema a) mõistlik töökoormus, b) piisavalt väike klass ja c) korralik palk (mis ühelt poolt distsiplineerib konkurentsi tekitamise kaudu, teisalt aga võtab ära vajaduse muretseda tööl olles, kas kodused maksud ikka saab sel kuul makstud või ei).
Eksamitest loobumine… Niii ja naa. Kindlasti võiks seda kaaluda põhikooli lõpus, kuid keskkooli lõpetav inimene on juba “peaaegu suur” – ja arvata, et sellist “tõehetke” tema edasises elus enam ei tule, pole vist õige. Kasvõi tahab autojuhilube saada – ole lahke, 2+2 eksamit. Eksami positiivne pool on õpetada inimene kontsentreeruma.