Keiser mängib pilli, linn põleb

Nagu juba korra kommentaariumis ütlesin: edaspidi jätan mõningad arvamused asjadest enda teada ja kirja enam ei pane.

Aga vaadates viimaste nädalate sündmusi maailmas ja nende kajastamist ametlikus (eriti Eesti) meedias tekib ikka hulganisti küsimusi küll. Kui suurt katastroofi on veel vaja, et mõningate inimeste ajud kultuurimarksismist puhtaks loputada?

19 kommentaari postitusele “Keiser mängib pilli, linn põleb”

  1. Oudekki ütleb:

    Kultuurimarksism? Sam mõtled hegemooniateooria? Et valitsev klass valitseb ka kultuurilise konsensuse abil ja oma väärtuste “üldinimlikeks” kuulutamise abil? Kas tõesti Eestis on see saanud mingi laiema tähelepanu? Ja miks see teooria ohtlik tundub?

  2. Kakk ütleb:

    Ei mõtle seda, absoluutselt mitte.

    Aga eesti meedia kohta veel – näiteks igaõhtune “Aktuaalne Kaamera” sarnaneb üha häirivamalt sama saatega… ütleme näiteks aastal 1986. Kogu kupatus käärib üha selgemini, ideoloogiliselt kindlad saatetegijad aga üritavad ikkagi Nerot teha.

  3. Oudekki ütleb:

    Aga mida sa siis kultuurimarksismi all silmas pead, mul kohe ei ühenda ära…?

    Aga selle käärimise osas, ma kardan, sul on õigus. Aga käärib see täpselt nii kaua kui tekib mingi liider, kes seda kuidagi sõnastada oskab.

  4. Ray D. Noper ütleb:

    Mul on ka kerge hämming selle kultuurimarksismi koha päält… Võinoh, täiesti selge on muidugi vaid ABB definitsioon – “kultuurimarksist on see, kes mõtleb teisiti, kui mina” – seda definitsiooni võib tema “manifestis” korduvalt kohata (ilutsevas sõnastuses, muidugi, nagu enamus selles tekstis…)

  5. Kakk ütleb:

    No paar udust pointi leiab isegi Wikipedia artiklist: http://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_marxism . Seal on muidugi paras segadus kokku kirjutatud, aga mõned asjad on kirjas. Kõige üldisemal tasandil pean silmas poliitkorrektsuse ja multikultiga seotud ilminguid (aga mitte ainult).

  6. Oudekki ütleb:

    Poliitkorrektsus ja multikulti on ikka puhtad liberaalsed projektid…

    Marksism keskendub ikka klassierinevusele, ainus kultuuriaspekt seal üldse on seesama hegemooniateooria. Kui hegemooniateooriat rakendada millelegi muule kui klassidele, siis see ei ole enam marksism, kuigi ta võib sellest mõjutatud olla. Aga selle marksismiks nimetamine on täpselt sama loogiline, kui Marxi smithiaaniks pidamine.

  7. Kakk ütleb:

    No mina näen kokkupuutepunkte küll. Aga näib, et selles asjas pole mõtet vaidlema hakata – mitte ainult seisukohad, vaid ka taustsüsteemid ja mõistete defineerimine on liiga erinevad.

  8. Ray D. Noper ütleb:

    Poliitkorrektsuse kohta tuli selline asi meelde just… Lugesin ja irvitasin tükk aega… Oled ikka näinud seda : http://petitsioon.ee/traditsioonilist-peret-peab-toetama#btn-more ?

    Tsiteerin:
    “Võttes eeskujuks Leedus vastuvõetud seaduse tuleb keelustada igasugune avalik homopropaganda seadusega ka Eestis, eriti üldhariduskoolides.”
    ja hetk hiljem:
    “/–/ suu sulgemine jõuvõtetega tähendab demokraatia põhiprintsiibi rikkumist. Demokraatia põhiolemuse ja aluste moonutamine inimõiguste ning sallivuse sildi all on lubamatu!”

    Ma pean tunnistama, et olen ise rõõmuga poliitiliselt ebakorrektne – kui mulle tundub, et mõni religionäär on puhta loll, siis nii ma ka ütlen. See muidugi ei meeldi enamasti religionääridest “sõnavabaduse toetajatele” 😛

  9. Ray D. Noper ütleb:

    (Näeh, hakkasin jahuma ja unustasin kommentaari põhipoindi ära :$ )

    Kas sellest viimasest lõigust tuleneb, et ma olen nüüd kultuurimarksist ? 😛 Olen ma ju igati vastu igasugusele religioossele propagandale, seega vähemalt ABB “teose” põhjal peaks nagu klappima küll…

  10. Chris ütleb:

    Tead ju küll et küürakat ravib ainult haud…..

  11. Kakk ütleb:

    Oudekki: et marksistid multikultit ja immigratsiooni ei toeta…?
    Ray: mis petitsiooni puutub, siis retoorika ja abinõud on natuke küsitavad, põhipoindile kirjutan aga samuti alla. Breivikit ma siin heameelega kommenteerima ei hakkaks.
    Chris: näib nii.

  12. Oudekki ütleb:

    No ametiyhingud olid kuni kaheksakymnendateni v2ga immigratsioonivastased ja leiboristid UK-s on alati pooldanud immigratsiooni piiramist. Kusjuures, viimaste valimiste ajal oli leiboristide seisukoht immigratsiooni osas isegi tsipa karmim kui konservatiividel, ehkki k6ik kolm olid suhteliselt kinniste piiride poolt.

    Multikulti on iseenesest liberaalne projekt, inimeste “identiteedi” p6hjal gruppideks jagamine on liberaalne, marksism peamiselt seisab ju ikka yhte tqqrahva kultuuri integreerimise eest… Natsionaal-populaarse kultuuri toetamine on ka marksismiga teatud ulatuses koosk6las, ehkki k6ik seda ei toeta. Marksistid lihtsalt leiavad, et kui inimesed juba riigis on, siis peavad neile kehtima k6ik samad 6igused, mis varemkohalolijatele. Tqqlised on tqqlised 🙂

    Su kirjale vastan 6htul 🙂

  13. Kakk ütleb:

    Nojah, siit pole vist jälle edasi mõtet arutada, arusaamad lähevad liiga erinevaks. Ma ei saa muide siiamaani aru, kes on tänapäeva marksistide arvates “töörahvas” – klassikalist Marxi ajastu vabrikutöölist ju tänapäeval enam Euroopas eriti ei kohta (robootika on asja üle võtnud) – kõik need kontorirotid, itimehed, turundajad, veebitreialid, elektroonikaspetsid on ju kõik Marxi mõttes kas väikekodanlus, intelligents või – hoidku Jumal – lausa kodanlased… Kas see polegi põhjus, miks Marxi õpetusel on punt tõsiseid jüngreid (kellest enamik on latte-kommunistid ehk jõukatest peredest pärit vasakintellektuaalid, kes saavad endale marksismiga mängimist lubada) ja siis on need ülejäänud inimesed, kelle jaoks on tegu anakronismiga?

  14. Oudekki ütleb:

    Sel ajal kui Marx kirjutas seda “klassikalist vabrikutöölist”, suurtootmise liinitöölist, ei olnud üleüldse olemas. Kontorirotid, itimehed, veebitreialid, elektroonikaspetsid on puhas töölisklass. Turundaja puhul on asi keerukam, siin on positsioone väga erinevaid, siin on ilmselt osa töölised ja osa (väike)kodanlus ja võib-olla ka osa üks vahepealne klass, kellele võib ise nime panna.

    Aga tänapäeva marksistide hulgas on levinud näiteks selline töölise määratlus: “tööline on isik, kes peab müüma oma tööjõudu, et omandada äraelamiseks vajalikke vahendeid”. Lisaks mainitakse mõnikord, et tööline on ka alluv: ülemused kontrollivad tööliste töö tulemust, samal ajal kui töölised ülemuste oma ei kontrolli; nad on ülemuste autoriteedi subjektiks, samal ajal ülemused tööliste autoriteedi subjektiks ei ole ning tööliste elatis sõltub otseselt ülemustest. Väga hea ülevaate USA majanduse ja ühiskonna oludest klassiterminites saab siit Wright, E. O. (1979). Class, Crisis and the State. London: Verso.

    “Töölisklassi kultuur” on muidugi juba palju keerulisem probleem, ja selle lahendused on seinast seina, siin nii lihtne viidata ei ole. Samas, marksistid kindlasti ei poolda getostamist, aga multikulti pooldab.

    Veel: Marxil ei ole “õpetust” ehkki mõnikord otsivad inimesed temas tõesti guru. Üldiselt on ta siiski teadlane ja filosoof. Seda lugu soovitan ka lugeda: http://www.postimees.ee/119762/eero-loone-karl-marx-muudid-tondid-moistlikud-motted/

  15. Kakk ütleb:

    Nojah… Arvan jälle teisiti.

    Marxi kohta ütleks niipalju: filosoof, OK. Filosoofe on olnud igasuguseid. Teadlane? Ehk samamood kui omal ajal flogistoniteooria ja Sannikovi maaga tegelejad. Ja guru (kelle vigu ei nähta) on ta kahtlemata väga paljude inimeste jaoks.

  16. Chris ütleb:

    Üldiselt on igasugune “help” tegelikult prole- vabrikutööline, koristaja, itijuht ning palgaline suurfirma CEO.
    Valitsev klass, ehk siis need kes tegelikult oma varaga lisandväärtust loovad on need, kelle eest nende kapital tööd teeb (ettevõtete reaalomanikud).
    Väikekodanlased on aga igatsugu väike ja keskmised iettevõtjad (tegelikult liigitaks ma selle seltskonna alumise ja keskmise otsa ka pigem proledeks).
    Isiklikult eelistaksin ma seda demokraatia varianti, mida siinmail riigipäevade paiku harrastati ning olgem ausad, mõisamajandus oli regionaalse arengu seisukohalt igati tegus majandusmudel.

  17. Oudekki ütleb:

    Oot, Marx on siiski kaasaegse sotsioloogia rajaja; rääkimata tema märkimisväärsest panusest majandusteadusesse.

    Friedman, ehkki ta eksis peaaegu kõiges ja oli kindlasti poliitiliselt motiveeritud, oli kah teadlane. Kumma teooriatest lähtuvalt rohkem inimesi on kannatanud, ei ole vist eriti võimalik mõõta ja see on natukene mõtetu ka.

  18. Frants ütleb:

    Termineid tekib
    Kui juba vikipeedias kirjas siis autoriteet kui suur.
    Kultuur + marksism siis segu missugune.
    Kas kuidagi lihtsamini ei saa.
    Võiks ka interdistsiplinaarse juurde lisada saaks
    marksismile veel midagi süüks panna.
    Interdistsiplinaarne kultuurimarksism
    Lausliberaalsus kellegi huvides on see, miks sellised asjad juhtuvad.
    Turumajandus ligadi-logadi. Kolksust kolksuni.
    1930. aastate kriis piirnes suure lammutamise ehk sõjaga.
    Niikaua kui midagi juhtunud ei ole — silmad kinni.
    Saksa pangad röhitsevad ja eestlane laseb „Kulka“ rahadega omale loitsu kirjutada.
    Kirjutajaid juba leidub ja kiitjaid ka
    Siis lähevad lauväljakule ja sisisevad arglikult selle järgi.
    Ootavad ära Põhjakonna. Amps ja kogu lugu.
    Dirigendi plaksutavad – elasime jälle üle, küll meid kiidetakse.

  19. toivo ütleb:

    see on nüüd küll väga lahe ja lihtsustav loogika.ülemus = rõhuja, alluv = töölisklass