Täna toimus tudengipäevade lõpusündmusena kolledžis juba üsna traditsiooniline Tudengibaar. Igati mõnus üritus, kus kolledžis niigi mitte eriti rõhutatud vahe tudengi ja õppejõu vahel sootuks ära kaob. Kavas oli ka kolledži bändi Syntax esinemine, lisaks oli kutsutud ka Skype’i bänd Mood Mess. Et kunagi sai Syntaxi solisti Kristeliga räägitud, et Kakk ka pilli saeb, siis nüüd tuligi mõte kahe traadibändi vahele natuke leebemat musa teha.
Kaks õhtut tegime Harkujärve kirikus salatrenni ja õppisime kolm lugu ära. Üks jäi esitamata (Yazoo “Only You”), aga kaks tükki tulid täna täitsa ettekandmisele – eestimaine “Tõuse üles ja läheme ära” (keldi kastmesse kastetuna) ja üsna originaalitruu versioon Alanis Morrissette’i “Not As We”-st (live-variant). Arvestades olusid ei tulnudki nii halvasti välja. Ette teadustasime, et kasutades superstaarisaate stampväljendit näitame nüüd Kristeli teist poolt…
Teised ettekanded olid ka mõnusad. Mood Mess on väga vinge, veidi pungilõhnalise rokiklassika esitaja, solisti puhul meenusid Suzi Quatro ja Joan Jett. Asja täiendas veel tõsiselt hea heli välitingimuste kohta. Syntax keevitas tavapärase energiaga, Kristeli karmim pool oli kah täiesti kuulatav. Pulliga pooleks tehti eelmise aasta meenutusena veel üks Singer Vingeri lugu Anttixi esituses, seekord “Massikommunikatsioon” (väga kõvasti ja natuke valesti ka).
Niisiis…. Igati vahva üritus oli.