Pool serti

Pole vist TTÜ sisseastumisest saati niimoodi õppinud nagu eilse päeva jooksul sai va pingviiniteadust tambitud…

Aga nüüd on LPI-101 sertifikaadieksam  tehtud.  Lähiajal tuleb ka 102 järgi ja siis saab Kakk [L] Üsna Taibuka Pingviini paberi. Kunagi hiljem tuleb ehk ka LPIC-2.

4 kommentaari postitusele “Pool serti”

  1. lontu lõvikutsu ütleb:

    Kas oli tõesti veel midagi õppida esimeseks eksamiks? Ma ei julge ise siis proovidagi.

  2. Kakk ütleb:

    Tegelikult oli küll. Aga ei kahetse, need teadmised ei jookse Linuxi kasutajal mööda külge maha.

    LPIC-1 esimene eksam LPI-101 on praktiliselt tervenisti Linuxi käsurida pluss laiemalt arvuti üldine arhitektuur ja käivitusprotsess (BIOS, Linuxi käivitustasemed, failisüsteemid ja nende haakimine jne). Küsitakse päris palju üsna detailseid võtmeid (näiteks ps-käsul on lausa kolme sorti võtmeid) – LPI põhjendab seda sellega, et profil on need niikuinii suures osas teada. Käsureast tuleks kindlasti selgeks teha erinevad Unixi failitöötluskäsud (cat, sed, tee, tr…) ja suunamised (stdout, stdin, stderr). Tundma peab mõlemat peamist pakihaldussüsteemi – rpm’i (+yum) ja dpkg’d (+apt) Eraldi teemana on sees vi kasutamine, seda pidin eraldi õppima (igapäevaselt olen oma piiratud adminitegevuses nanoga hakkama saanud).

    Väga detailseid küsimusi ei luba seal nõutav NDA paraku avaldada, üldised teemad leiab [L] LPI veebist. Aga üldiselt tasub täitsa ette võtta, julgeks soovitada. Õppematerjali annab netist ka päris palju kokku kraapida.

  3. lontu lõvikutsu ütleb:

    Eriti hea oleks kui selle muidugi EAPdeks ka vormistada saaks. Kunagi Delli tehnikuna töötades tegin sealsed peamised eksamid läbi, aga napilt peale nende sooritamist tühistati see süsteem ära kahjuks.

  4. Kakk ütleb:

    No tegelikult ei ole sedalaadi serdi mõte siiski niivõrd EAP-des, kuivõrd just selles, et erinevalt üldisest koolitunnistusest võib sellega teatud määral tõestada reaalseid kutseoskusi ehk kasutada seda tööotsimisel enamasti nõutava eelneva töökogemuse aseainena (CLP, CLA või RHCE suudab ilmselt märksa garanteeritumalt Linuxi serverit hallata kui suvaline üldine informaatika bakalaureus).

    Teine aspekt on rahvusvaheline: karta on, et näiteks Austraaliasse minnes ei võeta seal ühegi Eesti ülikooli diplomeid ülearu tõsiselt. Samas on LPI või RHCE (nagu ka Microsofti, Oracle’i, Cisco jt sarnased paberid) märksa universaalsem valuuta konkreetses kutsevaldkonnas.

    Ma ei arva kindlasti, et sertifikaat asendab kõrgkoolidiplomit või -kraadi. Aga mõnel juhul suudab ta seda päris edukalt täiendada.