Kakk käis TLÜ-s [L] üht sellist üritust kuulamas.
Teema on kahtlemata ülivajalik – mida enam mistahes selle valla turvalisusest räägitakse, seda rohkem on lootust, et “hispaanlanna” sarnased rotid endale enam ohvreid ei leia. Paraku on küberkiusamine niivõrd kirju valdkond, et see seltskond tundus jääma teemaga hätta. Kindlasti on selle problemaatika juures vaja ka psühholooge ja kasvatusteadlasi, ent paraku tundub, et tehnoloogilist komponenti ei vallanud eriti keegi ja küberkiusamise tehnoloogilisemat sorti eeldused (kuvaripeitus, erinevate kontekstide skaala, toimikuefekt, ründetarkvara, vastutehnikate võimalused jne) jäid kõik avamata. Tänaste netinoorte puhul aga lööb lapsevanemate tehnoloogiline ignorants vähemalt sama tugevasti tagasi kui kasvatuse unarussejätmine või tähelepanupuudus. Teisalt ei lahenda seda sasipundart muidugi ka ainuüksi iti-inimestega.
Kahjuks tuleb öelda, et [L] Helle 2008. aasta informaatika bakalaureusetöö oli märksa sisukam ja asjalikum kui täna räägitud ümmargune jutt. Alguses räägitud Sten Kalma lugu oli valusalt tõeline, edasi läks tüüpiliseks eurojahuks. Kahju.
Sattusin ka sinna. Ma ütleks, et Menesini rääkis ka veel suht-koht huvitavat juttu. Kahjuks TÜ esindaja tekitas tugeva peavalu. Ma võin leppida halva inglise keelega, kui sisu on talutav. Kuid ilmselgelt oli tegu nn trendiuuringuga, mida tegid inimesed, kes ise sellest virtuaalmaailmast eriti midagi ei jaga (v.a. teatud reetlikud märksõnad second world, sims, haridustehnoloogia jne) .
Klassikaline viga algab sellest, et kui „õpilane ütleb küsitluses, et ta teeb seda, teist või kolmanda“, ei tähenda, et ta nii praktikas teebki. Kahjuks meie nn haridusuuringud tihti (kahtlastelt metodoloogilistelt alustelt) saadud toormaterjali tuimast kommenteerimisest või pinnapealselt interpreteerimisest eriti kaugemale ei lähegi.
Lisaks sellele, et uuring oli infopõuane, ei maksa ettekannet koostada puhtalt pauerpoindilt igavate (vulgaar-)statistiliste materjalide kommenteerimisest.
Sinuga nõus. 🙂