5 mõtet “Aamen selle peale” kohta

  1. Kuidagi väga ateismivaenulik tundus. Isiklikult ei meeldi gruppide rumalamate isendite järgi kogu grupi hindamine. Olgu siis teemaks mis tahes. Aga kuna olen selline egoist, et ennast täiesti rumalaks ei pea siis ei võta seda ka südamesse.

  2. Ateismivaenulik? Ehk ainult veidi pisut seda sama tagasi antud, mida iga tross on seni võinud kiriku pihta loopida. Aga see pole praegu asja point.

    Küsimus ei ole praegusel juhul mingi kindla asja/voolu uskumises või isegi mitte uskumises või mitteuskumises. Küsimus on selles, et eesti rahval on üks pime tsoon, kus inimene võib rahumeeli end padulolliks tunnistada ja selle üle isegi uhke olla, kartmata teiste naerualuseks saada.

    Kui näiteks mõni tähtsam kodanik väidab avalikkuse ees uhkusega, et tal on kodus vaid kaks raamatut ning üks neist on auto teenindusraamat, vaadatakse teda imelikult. Või kui mõni teatab uhkelt “Bach ja Beethoven imevad lurinal, õige mees kuulab *insert some rapper here*!”, on suhtumine üldiselt sama. Alles hiljuti sai üks linnavalitsusse veetud õnnetu mammi kõvasti sugeda, et tal korralikku haridust ei olnud. Aga nii kui asi läheb vähegi usuteemale (sh isegi muusika- ja kunstiteostele, mis selle vallaga seotud), on loll olla vaat et auasi.

    Egiptuse püramiide saab alles siis õige pilguga vaadata, kui teada seda, mida need omal ajal tähendasid. Sama käib Angkori templite, Mekka, Kuldse Templi või Kölni katedraali kohta – ja see ei tähenda, et inimene peab budist, muslim, sikh või kristlane olema. Too paljupadratud multikulti peaks ju tegelikult just seda tähendama (ehkki nii, nagu seda tänapäeval üritatakse saavutada, see küll kuhugi ei vii).

    Aa, ja veel – kogu eelnimetatut EI SAA mahutada kultuuriloo, muusikaõpetuse, ajaloo jms distsipliinide alla. See oleks sama hea, kui üritada autokoolis muuhulgas ka lennuki- ja laevajuhte õpetada. Valdkond on lihtsalt niivõrd suur, et nõuab omaette ainet (kõige loogilisema nimega usundi- või religiooniõpetus).

    Kakk isiklikult arvab siia otsa veel üht koma teist, aga praeguseks sellest piisab.

  3. Ma arvan, et sul on õigus. Ja kirjutasid seda praegu parema tooniga kui see artikkel. Vabalt võib ka olla, et mulle lihtsalt tundub. Ma ei ole nagunii pädev nendel teemadel sõna võtma tegelikult. Aga minu meelest see kuidas inimesed erinevasse rumalusse suhtuvad on erinevates gruppides suhteliselt sarnane. Ma olen näinud inimesi kaasa noogutamas väitele, et haridus on nendele kes muidu hakkama ei saa. Igaüks üritab maailma näha sellisena, et tema seal “parem” välja paistaks.

    Väga laialivalguv jutt aga nagu ma ütlesin pole ma kuigi pädev sellistel teemadel. Loodan, et pahaks ei pane.

  4. Johnny: kompliment selle viimase lause peale. Oskus ja julgus öelda “vabandust, ma ei tea seda” on palju vähem levinud, kui arvata võiks – tihti hakatakse keerutama ja hämama.

    Aga muidugi oleks veel kõige parem see, et kui ollakse mingis kohas enda teadmatust tuvastanud, siis võiks tasapisi seda vähendama hakata. Tegelikult on inimeste (ka erinevate) arusaamade mõistmine (siia kuuluvad ka usuküsimused) esimeseks sammuks igasuguste konfliktide vähendamise poole. Võime ka misside kombel maailmarahust rääkida. 🙂

    Eristaks ka formaalset ja n.ö. sisemist haridust. Formaalharidus ehk ei pea kõigile tõesti sobima, seesmise maailma metsakasvamist aga ei tohiks inimene endale lubada. Paraku on sedasorti inimesi Eestis päris arvukalt ja neid tuntakse jõmmide nime all.

  5. Tõsi jah, et see hariduse näide tuli inimestelt kellel see igal tasemel puudulik.

    Selle harimisega on jah nii et jätkuks vaid kõige jaoks aega siis hariks ennast nii et higi lahti. Minu lauseehitus ja õigekeel juba jätab kõvasti soovida. Ma lihtsalt loodan, et kui ma 60 olen siis olen targem kui praegu.

    Ja nende erinevate arusaamade kohta, et ma tegelikult hoiangi suu kinni kui otseselt mind nö ründama ei tulda. Praegu kommenteerisin vist ainult selle pärast, et tunnen ennast siin kommentaarides vabalt. Et saab nati targemaks. Delfis kindlasti poleks sõna võtnud 🙂

Kommenteerimine on suletud