Kunagi sai AM-i mitu aastat koju tellitud. Oli teine väga asjalik lugemine, kuna tollane inforuum oli veel üsnagi piiratud. Võrreldes EXE ja hilisema Arvutikasutajaga oli tal üksjagu rohkem kvaliteedilõhna ka küljes. Vahepeal ei olnud pikka aega kokkupuudet, nüüd anti üks number selleaastase infoühiskonna konverentsi materjalidega kaasa ja asusin huviga lõunapausi ajal lugema.
Paraku tuleb öelda, et vähemalt sellest numbrist Kakk targemaks küll ei saanud. Tänane AM on selgelt ITL-i ehk kohalike Microsofti jüngrite nägu ja sellisena üsna piiratud ilmavaatega. Arvutimaailma uhket nime kandvast ajakirjast ei paistnud ühtki viidet ühelegi teisele platvormile (vabandust – Androidist oli ühes artiklis siiski juttu). Endisest tavalisele arvutihuvilisele mõeldud ajakirjast oli saanud kitsalt äriilma (täpsemalt selle osa, kes väljendub stiilis “olen kogenud arvutikasutaja, juba 10 aastat töötan Wordiga!”) väljaanne.
Uudse info osakaal oli vähemalt siinkirjutaja jaoks null koma null midagi. OK, ilmselt igaüks ei loe pidevalt RSSiga hunnikut IT-portaale ja tehnoblogisid – aga siiski, võrreldes mõne Elioni laualehe või Ekspressi tehnolisaga võiks ju infot natuke rohkem olla. Praegu oli tase umbes sama – rääkimata sellest, et Microsoftiga piirduvas universumis ei ole Kakul midagi teha.
Väikse muige võttis suule sisekaanel olev reklaam, mis kutsus “kvaliteetsete PDFide tegemiseks” endale Adobe’i softi ostma, 4+1 koopiat (“üks tasuta!”) maksis 23 tuhande krooni kanti.
Ja siis virisetakse, miks paberajakirjandus välja sureb… Kahju, et ülikooliaegsed muljed asjalikust ajakirjast enam ei kehti. Sama värviline, tühine ja mõttetult raha küsiv nagu Windows.
Täiesti nõus. Kunagi ammu sai ka kõiki kohalikke IT ajakirju tellitud ja loetud, aga enam pole nendes mitte midagi uut ega kasulikku.
No võibolla kannatas .exe natuke professionaalsuse all aga igatahes oli tegemist ainsa tõsise arvutiajakirjaga. Tänapäeva digid, kasutajad ja maailmad on põhimõtteliselt maakeelsed tootekataloogid. Sisulist ja huvitavat juttu praktiliselt pole või on väga üldsõnaline.
Martin: EXE osas ei julge väga vaielda – ma seda väga palju lugenud ei ole. Aga AM vanasti minu mäletamist mööda nii jube kataloog ei olnud. Praegune versioon on aga täiega kasutu, läikpaber ei sobi isegi ahju ega naela otsa. 🙁
Eks nad tahavad vältida undergroundi mainet, Linuxiga on kahjuks oht sellesse laskuda. Meiesugused inimesed mässavad Linuxiga iga päev, aga tavalised inimesed – isegi tavalised arvutitehnikud väga paljudes it-firmades, arvutiparandustes jne – ei ole kasutanud ja ei hakka üle öö kasutama. Vaikselt surkida tuleb ja peab, püüan ise ka kaasa aidata. Samas kirjutan ka AMi, ka selles numbris on üks riistvaraarvustus mult – ühe netbooki kohta. Lasin sellel Ubuntu käima ka mälupulgalt, uus Inteli Atomi raud töötab täitsa … aga ruumi selle kohta käinud lausete jaoks polnud – paber pole piiritu. Sinu kogemuste juures pole sulle Eestis paberile tõesti midagi panna Linuxist, pigem peaksid ise kirjutama. Linuxit peab vaikselt ääriveeri pakkuma, sammukese kaupa – milleks ta hea on, mida suudab. Ja tegelikult käib ta vahel läbi ka – nt sealt – http://www.am.ee/node/297 …
Eks üritab, eeskätt ITK ja Estobuntu seltskonna abiga. Järgmine väljaastumine on ITK uudishimupäeval tuleval esmaspäeval, kui räägime asjast tulevastele (loodetavasti) tudengitele.
Aga arvutimaailm ei koosne ka mitte ainult Windowsist ja Linuxist. Mac on ka ärisektoris arvestatav nišš (rääkimata haridussfäärist ja kunstiinimestest), suurtel Unixitel (AIX, HP-UX) on veel üksjagu turgu. RHEL ja SLES ruulivad paljude firmade serverites, superarvuteid valitseb Linux suht pika puuga (vt http://www.top500.org). Kõikvõimalikud embedded -asjad ja mobiiliplatvormid (Windows Mobile, Symbian, Meego jpt) peale selle. Minu arusaama järgi peaks sedalaadi väljaanne andma eelkõige tavainimesele arusaadavas keeles huvitavat teavet erinevatest IT-maailma valdkondadest kogu selle kirjususes ning seeläbi propageerima ka IT-d kui elukutset.
Praegu jäi küll pilt, nagu oleks (näiteks) ajakiri “Maailma meredel” kirjutanud ainult Balti merest (teispool Suurt Belti midagi vist on, aga see pole kaardistatud, on ohtlik ja sinna ei maksa ronida). Oleks ajakirja nimeks “Eesti Arvutifirmade Hääl” vms, poleks pretensioone, praegu on aga sisu arvutiMAAILMAST väga kaugel.
Sorry, aga mul on tekkinud tõsine vastumeelsus suure osa Eesti IT-firmade ja nende arusaamade suhtes.
Oh lapsepõlve, .exe oli ikka pööraselt gonzo nohikuajakiri. Kui keegi praegu Eestis sellist välja annaks, ma’i’t’ia, ma oleks kohe tellija… Isegi hoolimata sellest, et tänapäeva interneti-blogiajastul pole see võibolla parim äriidee…
Ray: Tjah, sealt vist sai isegi Eesti MUME-i buum alguse, kui üks Pronto-nimeline sell seal toda vinget mudamängu promos. Isegi olen mitu satsi seda mänginud. 🙂
Ehk on Martinil õigus ja see ajakiri oli lähenemise poolest neist siinmainitutest kõige lahedam.
Ise vahetasin ka AM’i mingi aeg [digi] vastu välja, sest esimesest polnud enam midagi huvitavat lugeda. [digi]’t jälgin ka pigem selle pilguga, et mida ja kuidas seal Linuxi ja muu vaba tarkvara kohta kirjutatakse. Hea märk on vähemalt see, et kirjutatakse ja vahel mainitakse ka parema sõnaga. Muidugi eks on ka sinna sattunud selliseid vähese taustainfoga artikleid.
Ai ai Kakuke. Nishi OSid (AIX, HP-UX) nimetasid ära, aga kuhu jäi Solaris???
EUs on Solaris väga ja vägagi levinud. Teatud üle-Euroopaliste süsteemide juures on Solaris suisa “ametlik OS”. Ka ITKs on Slowaris mitte UX v. AIX. Oma osa Solarise levikus mängib kindlasti see, et Sun on alati ülikoolidele peoga nodi puistanud. Ilmselt on peale Suni ja Oracle ühinemist oodata Solarise positsoonide olulist tugevnemist. Lisaks on Solarisel veel üks “trump” — OpenSolaris.
Ma pean ausalt tunnsitama, et Solarise tagasiühilduvus on kohati ikka tunduvalt parem kui Linuxil.
Offf: ITK Solarisega tuleb kevadel üsna kõvasti arutamist. Nimelt Margus väidab, et kodukataloogide aeglus arvutiklassides on seal kinni (ei kommenteeri, pole piisavalt kursis).
Aga muidu mul Solarise vastu miskit ei ole. Eriti peale seda, kui OpenSolaris saadavale tuli.