Lootuse festival

Kakk käis  “skandaalset usujuhti” kuulamas (elagu eesti meedia!). Tegelikult muidugi mitte ainult isand Grahamit – aga igatahes tasus minna küll.

Poleks arvanud, et sedalaadi üritus maikuu lõpus laupäeva õhtul Saku suurhalli täis tõmbab (saalis oli üksikuid vabu kohti, see-eest aga seisis hulk rahvast taga püsti).  Ja lõpus kogunes ette Frankliniga koos palvetama selline rahvahulk, keda pole näinud 80-ndate lõpust saati, kui kirik siinmail in oli.

Mis oli veel väga hea, oli muusika – ja seda oli palju. Matis Metsala bänd (tervitused siinkohal vanadele tuttavatele Jormale ja Ahtole, vanale Puravikule muidugi kah) kandis põhiraskust ja andis igati hea esituse – nii alguses ooperilaulja Helen Lokutat kui pärast Rebecca Kontust ja Tallinna Gospelkoori saates. Suur ühendkoor, mis esitas paar tõeliselt vinget lugu (koos sama bändiga).  Ameerika abielupaar, kes laulis ühe laulu vist parimas eesti keeles, mida (keelt ennast mittevaldavate)  jänkide suust kuuldud on (häälte poolest meenutasid päris kõvasti omaaegset itaalia tähepaari Al Banot ja Romina Powerit).  Eesti kristliku poprocki esinumber Crux (muusikastiililt kuhugi  Smilersi kanti).  Imekitarrist Dennis Agajanian, kes armeenia nimest hoolimata nägi välja nagu ristand Ritchie Blackmore’ist ja arhetüüpsest paksust, suure sombreeroga mehhiko bandiidist ning tegi naturaalkitarriga uskumatuid asju (lisaks laulis ka – lauluoskus oli korraliku kantrimehe oma, kitramäng aga virtuoositase). Ja muidugi tõmbenumber, USA kaasaegse kristliku muusika tipptegija  Michael W. Smith,  kes kuulub Kaku lemmikute hulka juba pikka aega (stiililine paralleel võiks olla Bryan Adamsi meloodiline rokk või kohati ka Michael Boltoni valge soul).

Seega võiks soovitada homme õhtul Saku suurhallist läbi astuda.  Kes ka midagi muud ei saa,  saab vähemalt korraliku tasuta muusikaelamuse.

APDEIT 31.05 – kui eile mängis W uuemaid lugusid, siis täna tuli ehe hitisadu. Ilmselt kõige parem oli laivis ära kuulda [L] Healing Rain. Rahvas oli pöördes ja üsna õigusega.

8 kommentaari postitusele “Lootuse festival”

  1. Janek ütleb:

    Noh.. ise ei jõudnud aga kuulsin asjal osalenute käes, et suur oli kogu see olemine. Hää,et tasuta midagi kriisis vaevlevas Eestis jagatakse ja too sama asja pärast ka palju rahvast tungles: ´Kui tasuta siis tuleb ikke minna!´ütleb eesti vanasõna (mis muidugi sündis kirjutamise käigus).

  2. Oudekki ütleb:

    Väga huvitav on see, et ühes teises foorumis kiruti Eesti meedia just selle pärast maapõhja, et ta “skandaalsest” loobus … 🙂 Keeruline see maailm.

  3. Kakk ütleb:

    Nojah… Kui Grahamit skandaalseks lugeda, siis tuleb samasse ritta panna ka dalai-laama (kellest Kakk muide väga lugu peab) ja enamik teisi maailma vaimseid liidreid. Poliitikutest ärme üldse räägi.

    Aga mis nendesse kirujatesse puutub, siis ma arvan, et enne ütlema hakkamist võiks natukene midagi ise korda saata. Grahamitesse (isasse ja poega) võib suhtuda nii või naa, aga iga suvaline eesti lehesolkija pole küll nende kallal irisemise õigust ära teeninud. Liiatigi kui inimesest enamasti mitte muhvigi ei teata ja “usujuhist” üksi piisab sildistamiseks.

  4. Oudekki ütleb:

    Skandaalsus tuli vist sellest, et mainitud härra olevat pärast 9/11, et “islam on “väga kuri ja õel religioon”” ja “kutsus üles kasutama tuumarelvi, et “hävitada vaenlane” (islamistlikud terroristid)” – ja põhimõtteliselt olen ma nõus iga avaliku positsiooniga inimest “skandaalseks” nimetama, kes seda ütleb, ehkki tegemist on kollasemaiguga sõnaga ja Eesti lehed võiksid oma keelekasutust mingilgi moel kontrolli alla hoida. Kuigi tolle artikli sisu iseenesest oli päris korralik, ma arvan, et pealehe pani mõni pealkirjapanija, lootes klikke saada või midagi.

    Kuid hea meel on selle üle, et oli hea muusika ning andis osalejatele hea tunde 🙂

    Mul lihtsalt tekkis selline naljakas tunne, et kui sina kirjutad, et “kui kirik siinmail in oli” ja teised kasutavad isand Grahamit näitena, kuidas eestlased on ikka üks ülimalt usulähedane kogukond. Mine siis võta kinni… Mina tahaks sellest kuidagi aru saada, et mismoodi siis on 🙂

  5. Kakk ütleb:

    Nojah, selle islami lause kohta ei saa muud öelda, et kas a) inimese enda mõtlematu lahmimine või b) järjekordne telefonimäng. Kui see autentne lause on, siis läheb muidugi miinusena kirja. Aga ühe suure kaheksa aasta taguse lolluse (oletame, et see nii oli – liiatigi oli 9/11 ümber massihüsteeriat oioi kui palju) põhjal inimest ikka veel skandaalseks nimetada on IMHO liiast. Iseasi, kui Graham oleks siia tulles mingi samasuguse loosungi üles seadnud.

    Eestlaste uskumine on täiesti omaette teema. Minu poolt mainitud aeg oli siis, kui piirid lahti läksid, pikalt ära keelatud usuasjad rahva jaoks uued ja huvitavad olid (mõtle kasvõi, kui populaarne oli 90-ndate alguses ansambel Sõnajalg) – sellisena oli see ehk jätkusuutmatu buum. Samas, käies ringi näiteks Hiiumaal või Lääne-Eestis, leiab väga palju usklikke inimesi. Kuid jah, see oleks täiesti pikem arutlusteema. Esialgu pakun, et Eestis on vähem usklikke, kui sooviks kirik – kuid palju rohkem, kui mõnele kõva häälega mõnitajale meeldib tunnistada.

  6. PKala ütleb:

    Käisin minagi koos Põlva rahvaga laupäeval seal ning ausalt öeldes küll peamiselt M. With. Smithi kuulamas. Mr Grahami jutlus ei jätnud head muljet (kui oleksin seal pagan olnud, oleks küll Jumalast pisut kummaline mulje jäänud ausaltöeldes). Baptistiliidu listis on üles tõstatatud küsimus, mis mind ennastki häiris – helitugevus. Korraldajad oleks võinud hoiatada, et tasub kõrvatropid kaasa võtta (noh, vanainimese asi, eks, aga kõrvadel hakkab valus juba).

    Kuuldavasti pühapäevaõhtul olevathe mr Graham ka ettevõtmise oikumeenilisuse põhja lasknud, soovitades lapsena ristitutel uuesti ristimisele minna. Pörrguwärk! 🙂

  7. Kakk ütleb:

    Tere Kala 🙂

    Nojah, see viimatimainitud asi käis läbi küll, kuid see polnud minu arust käsuna öeldud. USA ja ka paljude teiste maade tegelased võiks aga muidugi tulla küll siiakanti õppima, kuidas kogu spektri ulatuses koostööd teha.

    Muusikatugevus oli minu jaoks talutav – võib-olla sõltus ka kohast, kus kuulaja asus.

  8. Janek ütleb:

    Nii nagu ´päästetud´ saadakse mitmed – setmed korrad,miks mitte siis ka ristimis protseduur aeg ajalt uuesti sooritada! Et äkki on nagu asi kaduma läinud ja vaja uuesti sooritada- nagu langevarjuhüpe. Mida rohkem hüppeid oled sooritanud,seda vilunum. Kui keegi säärast juttu ajab, siis pole enam midagi öelda ega lisada. Ehk kui siis härra Ansip oskaks täiendada ´tule taevas appiga´
    Kakk, ära sa ole nii sinisilmne sest õpetama tuldi meid aga õigem siiski öelda,et jagama teistsuguse vaimsusega õpetust ´kuidas asjad käivad´.
    Heake küll, pole mul midagi lääne vendadae vastu aga siiski kumab siin välja see,et ´kelle poeg sa oled´mentaliteet. Ei tea kas Joosepi poega oleks tunglemisega kuulama tuldud 🙂