… tagantjärele ära selleaastase Eurovisiooni võiduloo (juutuubis on see väljas).
Positiivse märkusena: laulja on sümpaatne ja hea häälega ning oskab kenasti viiulit mängida. Kõik muu aga…
* Laulu ei ole. Lihtsalt absoluutselt ei jää meelde.
* Lavalist esitust ka ei ole. On paar naljakat onklit, kes toenglamangus ringi kargavad – ja hiljem ilmuvad kaks blondi põhjamaist tibi, kes mõjuvad täiesti nagu piparkook jaanipäeval.
* Kui sellest loost midagi norralikku otsida üritada, siis suure püüdmisega meenub veidi hardangerlik viiuliriff ja tibide heledad juuksed. Muidu aga oleks pimekuulamisel raudselt pakkunud Makedooniat või midagi sinnakanti.
Kui see lugu püstitas kõigi aegade punktirekordi, siis on midagi väga viltu. Igatahes tegin vist õieti, et kogu tsirkuse vaatamata jätsin.
Pean tunnistama, et kui ma ei ole ülikooli ajast saadiks euro-vusserit vaadanud, siis seekord (kuna päeval sai külalisi kostitatud ja siis lahkudes parastati meie pere pihta, et “te nagunii ei vaata”) sai algusest lõpuni asi ära vaadatud. Pimesi pakkusin (ainult Eesti lugu kuuldes), et saame teise veerandisse koha. Aga võidulugu… hästi hakkab kummitama. 🙂
Absoluutselt samad mõtted (vaatasin kah tagantjärele Norra ja Eesti lugusid). Lisaks ehk seegi, et Norral oli päris kenake oli laulja, ma arvan, et see välimus meeldis paljudele hääletajatele 😛
Mulle ei meeldinud võidulugu. Polnud miskitpidi originaalne ei sõnadelt ega muusikalt.
Tegelikult vaatasingi vaid Eesti esinemist, paari muud lugu seetõttu, et ootasin, millal Eesti tuleb. Rootsi laul oli ka täitsa lahe – lugu üsna popilik, aga laulja lõõritas refrääni ajal nagu ooperis. Vinge, eriti see ooperi partii.
Prantsusmaa kuulasin ära laulja (Patricia Kaas) ja reklaami tõttu. Omapärane, ehkki mitte just päris minu maitse.
Eesti lugu oli väga huvitav. Kahju vaid, et subtiitreid all polnud, sõnadest oli kohati pisut raske pärismaalaselgi aru saada. 😀
Võidulugu hinnates jäi Kakul üks asi kahe silma vahele. Nimelt, nagu kõik naistuttavad on mulle maininud, oli laulja näol tegemist armsa ja ilusa näolapiga poisiga. Ja vastava sisuga lugu sellise esitaja poolt mõjub naistele (mitte ainult noortele!) vastupandamatult.
Lenc: Nojah, Kakk ei kuulu OMONi. 😀 Aga seda ütlesin küll, et laulja vastu polnud midagi – kuid laul oli jama, lavashow kah ning Norraga polnud muhvigi pistmist. Mis mul endal natuke paralleeliks sobis, oli Arne Lauri ja tema krišnaiitidepundi ebaõnnestunumad esitused Eesti eelvoorus (neil on ka paremaid laule olnud).
Aga kuna Eurovisioon on idee poolest laulude, mitte lauljate/esituste võistlus, siis on selle loo võit mööda küll.
lenci kommentaari lugedes jõudsin nüüd lõpuks selgusele, miks mulle võidulugu peale ei läinud – laulja just eriliselt ei meeldinud 😀
PS. Ka mitmed minu sõbranjedest naistuttavad on kommentaarinud, et neile võitja nagu eriti ei istunud.. 😀
Kui võtta ühe lehe jutusabast kinni, siis Norra on just see õigem koht, majanduslikus mõttes, kuhu järgmine E-visoon surada. Kelle majandus veel säärast (ja ilmselt (kohustuslikult) järgu võrra edevamat) show’d välja kannataks, ilma et kohalik rahvas hambaid ei hakkaks näitama.
Ei taha siin nüüd poliitkorrektne olla, kuid Eurovisioonil on ilu ennekõike siiski hindavate meeste, mitte naiste silmades. Todamoodi meestele võis aga ta ehk tõesti meeldida. Seda meeldivam oli aga hiljem kuulda meedias tema arvamust sellistest meestest, mis oli kinnituseks et ela sa Norras või USAs, vene kultuur on vene kultuur…