Kunagi nõuka-ajal oli üksvahe nii, et vanemate töökohtades anti aeg-ajalt mingeid pakke, mis sisaldasid tol ajal defitsiitset kaupa (sellesse kategooriasse kuulusid muide näiteks viinerid, keedusink, konservherned ja muu sarnane kraam, mida tänapäeval Säästukast saab, kuid tollal heal juhul paar korda aastas näha võis – hea koht noortel europunastel asjade üle järele mõelda). Nondel Brežnevi pakikesteks (tollase seniilsevõitu riigipea järgi) kutsutud asjadel oli see paha omadus, et defitsiidi saamiseks tuli võtta ka kohustuslikus korras juurde lisatud jama. Näiteks lisati ühele defitsiitsele raamatule kolm köidet Leninit või Brežnevi enda “Väike maa”.
Eesti poliitika on midagi sarnast. Tahaks valida – aga mida teha, kui pea igal parteil on ühe asjaliku idee kõrval mitu lolli ning iga asjaliku inimesega tuleb kaasa paar kõlkapüksi…? Hea näide on muide just lõppenud [L] sotside valimised.
Veits teemast mööda aga kuna valimised läbi käisid, siis olen mõelnud, et peaks osalusveebi panema mõtte killu selle kohta, et … kui inimene töötab rahva poolt valitud positsioonid, siis ei tohi ta omal tahtel seda töökohta käest ära anda. Ja teine aspekt… kui oled valitud, siis PEAD minema… viimase europarlamendi vailimised paistsi silma minu arust selle poolest, et paljud suht ees otsas olnud kandidaadid olid hääli püüdmas ja ei plaaninudki Brüsselisse minna.
Kas see ka hea mõte/ettepanek on… ei tea. Pole veel pikemalt saanud mahti vaagida.
Sa oled vahepeal suisa geniaalne 🙂
Sotsidel oli hiljuti mitu valimist. Võta üks ja viska teist.