Kiku, sindrinahk

Hommikul Torinost naiste 7,5+7,5 suusatamist vaatama hakates ei osanud midagi arvata. Smigun startis teisest reast ja istus kerge üllatusena kohe rivi etteotsa. Vahepeal ronis täitsa ette. Tuli suuski vahetama ja puterdas end üheksandaks. Siis aga oli … jälle eesotsas. Kui viimase pika tõusu peal ainsana Neumannovále järele läks, oli juba “ohoo”. Ja ikkagi oli tunne, et ega tšehhile vastu ikka ei saa. No aga mida eesti tibi tegi – lõpusirge algul tõmbas kõrvale ja läks teisest mööda nagu postist. Ja kui enamik teisi tädisid kukkusid teispool lõpujoont käpukile ja ähkisid seal, põrkas tema ringi nagu pall, endal suu kõrvuni peas, ja huilgas. Nagu poleks täiega kimatud 15 km olnudki.

Vägev. Omaaegsest “tüdrukust, kes valesse purki pissis” on saanud olümpiavõitja.