… pääses Soomes üks hull lahti ja tappis kokku 11 inimest.
Ausalt, ei saa aru. Soomlastel on ilmselt maailma parim haridussüsteem, väga hea sotsiaalne turvamehhanism ja üldiselt arukas riigivõim (kui aeg-ajalt esinev finlandiseerumine välja arvata). Relvaseadus ei ole üldse mitte lõtv, kindlasti mitte lõdvem kui meil. Ja ühe aasta sees kaks sama malli järgi korraldatud rünnakut.
Üks detail jäi loos aga tõesti arusaamatuks. Kui kutt pani oma haiged videod YouTube’i üles, siis politsei KÄIS RÄÄKIMAS – ja jättis talle toru alles…?? Kui see tõepoolest nõnda oli, siis pidid korravalvurid küll olema kummiliimi nuusutanud. Hea küll, kindlate tõenditeta ei saa inimeselt vabadust võtta – aga video järgi peaks ju isik olema tuvastatav ning sellel relvaga poseerimine ja ähvardamine ju selgemast selgem relvaga ümberkäimise eeskirjade räige rikkumine?
Eks paljuski on süüdi meedia. Mõnel ajukääbikul tuleb mõte end ära tappa – aga miks seda niisama teha, kui võib üle ilma kuulsaks saada? Tuleb ainult tosinkond inimest endaga kaasa võtta ja ongi surematus garanteeritud.
Võib-olla tuleks õppida Filipiinidelt? Ühes escrima ajalugu käsitlevas raamatus oli juttu omaaegsetest islamiterroristidest ehk juramentado’dest, kes erilise rituaali järel jooksid valgete tulnukate elupaikades nugadega amokki ja pussitasid kümneid inimesi, enne kui nad piisavalt auke täis lasti (sellid olid eelnevalt veel ekstra nööridega kokku tõmmatud, nii et veri ei pääsenud välja ja tegelane võis mitme kuulihaava järelgi püsti seista ja edasi tappa). Viimaks sai kohalikul kuberneril mõõt täis ja ta käskis surnud amokimeeste kehad tükkideks raiuda ning seapekiga vaheldumisi auku laduda. Muhameedlase jaoks on selline saatus aga äraarvamata kole – surma nad ei kartnud, kuid roojase looma juppidega vaheldumisi lebamine tundus nii jube, et sedalaadi üritused lakkasid üsna päevapealt.
Tänapäeval ei saa muidugi nii ekstreemi minna – aga kui õnnestuks luua mingisugune nii vastuvõtmatu kuvand, mida sihuke tegelane isegi peale surma ei sooviks? Äkki aitaks?
Huvitav idee sul lõpus, aga see eeldab, et neid inimesi reaalselt kotib mis kuvand neist peale surma jääb. Ma pole selles aga nii kindel…
Probleem on selles, et tegemist ei ole amokijooksjaga, kes tapab mingi nii mõttetu ja totra teema, nagu on religioon. pärast. Tegemist on, nagu ühes blogis juba arutet, inimesega, kelle jaoks maailm on persse läinud ja kes võibolla näeb ennast kui vabastajat-märtrit. Mismoodi sa mõjutad sellist ?
Ma ei usu, et ta oma ohvreid “vabastada” tahtis. Pigem on see ikka lolli luuseri üritus Herostratose kombel ajalukku minna – ja seda toidab praegune massimeedia edukalt. “Suurtest pahadest” – Ted Bundy, Manson ja muud nendetaolised – on tehtud kui mitte kangelased, siis vähemalt kurikuulsad meediapersoonid. Minu jaoks on probleem laiem: lollidele käiakse välja, et kuri olla on lahe. Ning mis meediasse puutub, siis käitus see täpselt nõnda, nagu isand Saari tahtis käituvat.
Inimest, kelle jaoks Sinu sõnutsi maailm nii persse on läinud, et ta enam elada ei taha, on üldjuhul üsna raske päästa. Küll aga on vahe siin, kas ta saadab teise ilma vaid iseend või ka kamba teisi. Ja minu arust seda saab üldise suhtumisega üksjagu muuta.
Tànane La Stampa kirjutas, et uuringut pòhjal on Soome kolmandal kohal eraisikute kàes olevate relvade arvu ja elanikkonna yldarvu suhtes (umbes 1.5 miljonit relva viie miljoni inimese kohta); Soomet edestavad vaid USA ja Jeemen.
Minu arvates see fakt selgitab paljugi, sest “hàirituid” on igas riigis omajagu, Soome hea koolisysteem tagab selle, et seal on vàhem koolitulistamisi, kui USAs.
Teiseks avaldas La Stampa intervjuu Soome kirjanik Leena Landeriga, kes juhib tàhelepanu sellele, et need tulistajad ei tule mitte vaesema vòi marginaliseeritud elanikkonna kihi hulgast, vaid pigem nendest peredest, kus vanemate mòtted on kinni peamiselt tòò (ja raha) kyljes, kus ideaaliks on “homme teen veel rohkem tòòd”, aga yksteise ja oma lapse nàgemiseks ei jààgi justkui aega. Veel ironiseerib ta Soome peaministri yle, kes peab probleemi lahenduseks peamiselt lastele veel suurema tòò- ja òpikoormuse andmist, leides, et vaadake, tegelikult oleks vaja et me (s.o soomlased) rààgiksime, selles tòòkoormas inimesed ei muutu mitte tublimaks, vaid hakkavad ennast tapma ning surmade ja tòòkoorma mahavaikimisest synnivad niisugused verevalamised.
See viimane tasuks minu arvates eestlastelgi kòrva taha panna… Meie ònn on see, et meil ei ole veel nii palju relvi kàttesaadaval.
Relvade arv ei ole minu arust näitaja, palju olulisem on relvakultuuri olemasolu või puudumine. Soomes on see üldjuhul kindlasti olemas, arvestades tohutut tulirelvakogust ja äärmiselt väheseid tapmisi nende abil (soomlase põhiline mõrvarelv olevat tavaline kodukäibes lubatud nuga). Tundub, et 22-kaliibriste kohal on neil aga tõesti seaduses auk – need tuleks seaduse ees võrdsustada suuremate käsirelvadega. Siis ei saa agressiivsed noored debiilikud neid enam nii lihtsalt kätte.
Aga muide – kas Sinu poolt kirjeldatud viisil ei ole üles kasvanud enamik maailmas teadaolevaid nn revolutsionääre…?
Kuid üldiselt olen nõus. Kui laps kasvab nii, et vanemate asemel on rahapakk, lähevad asjad väga metsa.
Kakk, kas sina ei màleta kooliajast, kui ònnelik oli Lenini lapsepòlv:P
Aga selles mòttes on sul òigus, kapitalism, mis ei jàta inimestele yksteise ja enda jaoks aega synnitab paremal juhul revolutsionààre ja halvemal juhul koolitulistajaid. Revolutsioonide vàltimiseks igasugused pensionid, sotsiaalabid, tòòtuskindlustused, naiste hààle- ja tòòtamisòigused, piiratud tòòpàevapikkused jne ongi sisse viidud… Ja soomlased on ka juba aastakymneid pusinud oma kultuurimuutmise juures, ikka selleks, et inimesed hàda korral yksteisega rààgiksid. Ma loodan, et nemad saavad hakkama enne kui revolutsiooni vaja làheb…
Mis puutub veel suurtesse revolutsionààridesse, siis nende “suurus” seisneb minu arvates selles, et nad tajuvad àra òige ajaloolise hetke, siis kui rahvas jagab mingit yht mòtet ja on valmis kaasa tulema. Yks inimene ei saa lihtsalt suvaliselt sundida inimesi kuidagi mòtlema vòi tegutsema. Yks inimene vòib teha paleepòòrde, aga mitte revolutsiooni.
Ja see hetk on tavaliselt vàga lyhike, nàdal vòi nii. Kui Lenin ja Trotski oleksid olnud vàhemgeniaalsed, siis ei oleks oktoobrirevolutsiooni olnud…. Kingissepp nàiteks ei saanud aru, et eestlased vajavad kohe kiiresti maareformi, sest see on neid yhendav mòte. Ilma maareformita kadusid tema pooldajad kiiresti àra.
Asi läheb offtopicuks, aga noh…
Sellises mõttes võiks siis öelda, et revolutsionäär ongi eelkõige osav manipulaator? Kas mõni revolutsionäär on kunagi pannud aluse jätkusuutlikule ühiskonnale? Või kehtib oma laste ärasöömise printsiip 100%?
Üks asi, mis minu jaoks marksismi kui maailmavaate põhja laseb, ongi klassivõitluse ja proletariaadi diktatuuri idee. Seda praktikasse viia üritanud tegelased (Leninist Castroni) nägid ära, et too eeldatav diktaator on lihtlabaselt liiga loll, et midagi dikteerida. Nii täiendatigi teooriat nõudega hästiorganiseerunud elukutseliste revolutsionääride kaasamiseks, kes siis ’diktaatoriga’ manipuleerides elu maapealse paradiisi suunas viivad (ning kellest saab hiljem valitsev nomenklatuur – nagu sigadest Orwelli “Loomade farmis”). Tulemuseks on alati olnud algusest peale Suurele Valele ülesehitatud ühiskond, mille kooshoidmiseks tuleb edaspidi veelgi enam valetada.
Kõigepealt tulen teema juurde tagasi: relvakultuur on hea asi küll. Aga paraku kipub vabas ühiskonnas nii olema, et kui on ka relvakultuur, aga relvad kõigile lihtsalt kättesaadavad, siis leidub ikka mõni ebastandartse mõttega isik (kuhugi sinna RHK F-peatükki, eks), kes võtab relva ja sellega massimõrva sooritab. Ühiskondlik sidusus mõnevõrra kaitseb selle eest (on teada, kellel on probleemid, eriti väikelinnades jne). Kui sidusust vähe, perekonnast tuge vähe, siis kipub ja kõrge relvakultuuriga maades selliseid asju juhtuma. Soomlastel ongi lahti see, et relvi on liiga palju, auk 22-kaliibriliste juures, ja sidusus kipub ära kaduma.
Revolutsioonidest. Kuigi Suur Prantsuse Revolutsioon lõppes ka suhteliselt veriselt ja ka Robespierre’i üks ideid oli, et inimese vabastamiseks võib ta lihtsalt ära tappa, siis just see revolutsioon ja selleni viinud ideed on pannud aluse tänapäeva Euroopa ühiskonna sellele poolele, mis nõuab inimeste vabadust. Ma arvan, et vaba ühiskond on jätkusuutlik küll.
Garibaldi, kes võrsus karbonaaride revolutsioonilisest rühmitusest, lõi ühendatud Itaalia, mis on suhteliselt jätkusuutlik, kuigi muutusi on olnud väga ja väga palju. Koos Garibaldiga nimetan kindlasti ka Giuseppe Mazzinit, kelle riigiteooria oli paljuski selle ühenduse aluseks. Kas ühendamist võib revolutsiooniks nimetada? Mitte päris, aga siiski sinnapoole, ühiskonnakorra pöördeline muutmine oli siiski ka nende tegu (ehkki jäi täielikult lõpule viimata, Vatikani mõju on ikka veel tugev). Ma arvan veel, et suur osa tänapäevast ühiskonnakorraldust on ka 1848. aasta revolutsioonide tagajärg.
Kas USA iseseisvussõda võiks ka revolutsiooniks nimetada? Kas USA ühiskond on jätkusuutlik? No mõnedsajad aastad ikka on olnud, aga hüva, iseseisvussõjad võivad mingi muu nimetaja alla minna…
Lenin ja Trotski lõid minu arvates partei siiski võimu haaramise eesmärgiga ning rahvast ühendavad, ideid kommunikeeriva eesmärgiga. Aga paraku sai see instrument nii tugev, et muutus tugevamaks neist endast. Stalini andekus väljendus just selles, et tema sai kiiresti aru, kui tugev instrument võib partei olla, ning muutis selle oma ainuvõimu tööriistaks, hiljem oma hulluse tööriistaks. Aga ei Leninit ega Trotskit ega Robespierre’i, rääkimata Mazzinist või Garibaldist ei tahaks ma rumalaks küll nimetada… Lenin oli neist vast kõige õelam ja võimuahnem (ja oli kõige rutem valmis võimu nimel oma algsetest ideedest tagasi astuma), aga kindlasti ei olnud ta loll, pigem vastupidi.
Proletariaadi diktatuur, muide, marksismi osa tingimata ei ole, ajaloo käsitlemine lähtuvalt klassivõitlusest küll. Proletariaadi diktatuur oli leninismi teoorias üks etapp üleminekul kommunismile, aga ükski teine marksismiharu seda terminit vist isegi ei kasuta… Aga jah, üks suuri probleeme tolles ajas oli minu arvates ka see, et kui juba kapitalism ei tööta korralikult ilma üleüldise kirjaoskuseta, siis kommunism ammugi mitte (Marxil oli see ju ka järgmine formatsioon 😛 ). Kirjaoskuse puudumine ja massiteabevahendite vähesus lõigi reaalse vajaduse tugeva partei järele, aga tugev partei, paraku, kipub alati võtma suuna ainuvalitsusele (ja seda ka kapitalistlikus raamistikus, vaadakem neocone USAs või Democrazia Cristianat Itaalias).
Aga Marxil, kui majandusteadlasel ja sotsioloogil, oli paraku paljudes asjades õigus, kuigi tema teooria on tõepoolest, paljudes aspektides probleemne…
Aga ega mulle see suundumus, mida juhib idee, et turg peab olema vaba (vähe piiranguid majandusele), aga inimeste elu kontrollitud (piirangud sellele, mida sa oma kehaga teha võid), ka ei meeldi. Ma ikka olen piisavalt Prantsuse Revolutsiooni laps, et isikuvabadust kilbile tõsta.
Sa said vist natuke valesti aru – Lenin, Stalin, Castro, Kim polnud kindlasti mitte lollid. Nemad olid need, kellest said nomenklatuuri tipud, s.t. lollide ärakasutajad. Minu väide käis proletariaadi kohta. Väikese norimisena ütleksin: inimene saab olla kaks kolmest – tark, aus või kommunist…
See viimases lõigus kirjeldatud idee on minu arust just midagi sellist, millega viimased kommunismijäänukid üritavad toda ideoloogiat veel ajaloo prügikasti sattumast hoida. Eeskätt Hiinas, aga ka mõnes muus paigas (isegi Kuuba kipub vaikselt sinnapoole).
Relvade osas ma ei ole päris nõus, et nende ärakorjamine midagi oluliselt muudab. Arvan, et ilma relvadeta rahvaga NL-is toimus tegelikult sarnaseid massimõrvu küllalt, aga need topiti lihtsalt kalevi alla. Suurbritannias, mis on Euroopa üks relvavabamaid maid, on viimasel ajal vägivaldne kuritegevus tõsine probleem, mis peale viimatist relvaseaduse karmistamist veelgi hoogustus.
Minu väide: pättidel on relvad alati, lubagu seadus neid või mitte. Nemad lasevad kõrge kaarega kogu seaduse peale. Seadusekuulekas kodanik on see, kelle kaitsevõime seadustest sõltub. Loomulikult ei poolda ka mina relvade müüki nurgapoes, aga kontrollitud tausta ja puhta registriga ning nõuetekohase koolituse ja meditsiinikontrolli läbinud inimesel peaks olema soovi korral võimalus käsirelva omada, kui ta seda põhjendada oskab. Perioodiline meditsiinilis-psühholoogiline kontroll (näiteks 3 aasta tagant) võib ka olla. Amokki joosta saab ka Säästumarketist ostetud lauanoa või putukamürgiballooniga. Ja Kai Koskinen-sensei väitis ühes eelmises laagris igatahes küll, et absoluutne enamik Soome mõrvadest toimub nugade abil (Krav Maga/Escrima/PDFS õpetajana on tal ka endal üksjagu turvatöö kogemusi).
Ja veel: nii Columbine’i Trenchcoat Mafia kui soome koolitulistajad läksid ohvreid nottima kindla eelteadmisega, et vastutegevust pole karta. Noh umbes nagu need “kangelased”, kes mõne liikumispuudega inimese läbi peksavad. Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus mõni sihuke “vihkan kõiki inimesi”-jobu oleks võtnud sihikule politseijaoskonna või sõjaväeosa – sealtkandist võib ise liiga ruttu endale 9mm ventilatsiooni saada.
Aga tagasi revolutsioonide juurde. Minu arust on Sinu toodud näidetel kõigil üks ühisjoon – kõik need ühiskonnad on peale mainitud revolutsioone viimaks aru pähe võtnud ning sellistena ka jätkusuutlikud olnud. Ma ei mäleta, kelle tsitaat see on: “Kui sa pole kahekümneselt revolutsionäär, siis pole sul südant. Kui oled revolutsionäär veel neljakümneselt, siis pole sul ajusid.” Ehk mitte 100%, aga point on minu arust sees.