Tõehetk?

Praegune California kuberner tegi aastaid tagasi ühe päris laheda ulmemadina, nimeks [L] “The Running Man”. Muuhulgas anti filmis paras laks ameerika TV ja sealsete sadismilõhnaliste show’de pihta – vaimustatud mass jälgis inimeste jälitamist ja tapmist otse-eetris, saadetuna küünilise saatejuhi meisterlikest manipulatsioonidest. Asi oli aga niivõrd ekstreemis, et vaadates võis end rahustada mõttega, et tegelikkuses sihukest  küünilisust ja lollust ju olemas ei ole. Pealegi lõppes kõik õnnelikult: peategelased pääsesid vabaks ja tropist saatejuht lasti sõna otseses mõttes torust alla.

Nüüd aga, lugedes uudiseid Kanal 2 uue saatesarja kohta ja olles mõne minuti jagu seda vanemate juures näinud (rohkem ei suutnud), ei tundugi Arnie film enam teab kui ekstreemne. Esimene saade olevat lõppenud hirmsa tüli ja lahkuminekuga, teine töölt lahkumisega. Kuhu edasi – ootame, kuni mõni lollikstehtud naiivik peale saadet Olümpia katuselt alla hüppab?

Inimene, kes rahaga lehvitamise peale sellisesse kohta end täis tegema läheb, kuulub IMHO puuetega inimeste hulka (samas  kategoorias Aspergeri või Downi sündroomi, ADD ja düsleksiaga). Ja puuetega inimesi pole ilus  narrida, ammugi veel mitte eetris.

5 mõtet “Tõehetk?” kohta

  1. Sa pead ilmselt silmas saadet “Tõehetk”. Kuna mul telekat ei ole (ja ei tunne puudust ka eriti), siis ma pole veel peale juhtunud. Aga ma kujutan ette, et meie Eesti küllaltki “ärapanevas” ühiskonnas võib see kõvasti furoori tekitada küll.

    Mis puutub aga filmi “The Running Man”, siis mina nägin seda esimest korda Kaukaasias, kui olin umbes 10-aastane. Vaatasin ja vaatasin ning siis otsustasin, et see on ikka liiga jube minu õrna hinge jaoks (mitte et ma eriti õudukaid kardaks) ja lahkusin vaikselt kinosaalist. Hiljem selgus, et olin kõige jubedamad kohad ikkagi ära vaadanud ja ainus, mida ei näinud, oli “happy ending”.

  2. Saate osas veel üks mõte: kui palju Eesti riik eilse “Tõehetke” saatega vastu pükse sai? S.t. kui palju kulus raha ja aega inimese politsei vaneminspektoriks väljakoolitamiseks? Sest arvestades vanust pidi ta olema alles suht hiljuti tööle asunud – temasse investeeriti tõenäoliselt hea hulk raha, mis nüüd kõik tuulde lendas. Samas ei näe ma politsei jaoks ka muud lahendust – kui inimene trügib eetrisse ja jätab endast niivõrd selgelt ja üheselt l…i mulje (ja kuulutab avalikult ka muid kutse-eetika jämedaid rikkumisi), ei jäänudki tööandjal muud üle. Küsimus ainult, kelle käest raha sisse peaks nõudma – saatejuhi või telekanali?

    Aga film oli tegelikult hea, madina taga oli ka point täiesti olemas. Kuigi ilmselt on see 10-aastase jaoks tõesti liiga räige vaatamine.

  3. Muide, filmi taga olev romaan on veelgi parem, ikkagi (vana)meister Kingi sulest, eksole. Soovitan soojalt.

    Aga see saade… Kuni need saatekülalised süüdimatuks tunnistatud pole, on tegemist vaba maaga – kui inimene tahab ennast lolliks teha, ega kätt ette panna ei saa… Antud politseiniku juhtum on muidugi kahetsusväärne, kuid ehk oleks distsiplinaarkaristusena saanud teda suunata mõnele madalamale auastmele eriti nõmedale tööle ? Või lihtsalt toimikusse märkida “mitte kunagi ülendada” vms…

  4. Ahjaa, mis ma veel tahtsin öelda – mõni teeb telekas ennast raha saamatagi lolliks, eksole, mõni Võsapetsi, mõni karaokesaadete jne. abil. Hea seegi, et antud saates selle eest vähemalt raha jagatakse 🙂

  5. Nojah, ega otseselt vastu ei vaidle – vaba maa, kui inimene ikka tõesti tahab end täis lasta… Kuid konkreetne saateformaat on ikkagi mulle täiesti vastuvõetamatu – Võsa Pets ajab sensatsiooni taga, aga ei ole niimoodi tampimise peal väljas. Huvitav, kas “Tõehetkest” on üldse võimalik välja tulla ilma enda elu p… keeramata?

    Tolle tibina puhul aga kardan, et selline nõmedale tööle viimine oleks avalikkuse silmis paistnud mittepiisava reaktsioonina. Ehk siis tekkis sama seis, mis järgmises postituses kirjeldatud osseedi sumomeestega – karmi karistuse tõi mitte “mis”, aga “kuidas”.

    Aa, tänud raamatusoovituse eest ka, otsin selle kusagilt üles.

Kommenteerimine on suletud