Eilse protestimeeleavalduse (ja üldse kogu viimase aja eri sorti süsteemile vastuhakkude) üheks sümboliks on valitud Guy Fawkesi näoga mask. Huvitava kokkulangemisena tuli telekast pühapäeva õhtul ka [L] “V nagu veritasu” -nimeline film, kust see üle on võetud.
Filmist oli siit-sealt ennegi loetud, kuid seni oli nägemata jäänud. Paraku… ei olnud ka millestki ilma jäänud. Tõsi, näitlejatööd olid head ja mõned stseenid ka, samuti võib väga üldisel tasandil heaks kiita totalitarismivastase alatooni (mitte tingimata aga sellega võitlemise meetodid). Kogu lugu tervikuna aga on kahjuks niivõrd totter, et ei lase isegi Portmanil ja Weavingil heade näitlejatena esile tõusta – tegemist on äärmiselt stiilipuhta propagandateosega, mille ülesandeks on sarnaselt omaaegsete Mos- ja Lenfilmi üllitistega installida hoogsa actioni abil noorema põlvkonna ajudesse partei poolt heakskiidetud tarkvara. Film on tehnilise poole pealt iseenesest hästi tehtud (Matrixist tuttavad vennad Wachowskid!), kuid sama võib öelda ju ka “4 tankisti ja koera”, “17 kevadise hetke” ja “Koidikud on siin vaiksed” kohta. Ka neid mäletan lapsepõlve ajast iseenesest hästi tehtud filmidena.
Kõike filmis leiduvat jura kommenteerida on liig, võtaks ainult ühe asja – filmis kiusab äravahetamiseni kristliku kirikuga sarnane (ehkki mitte otsesõnu selleks nimetatud), totalitaarse riigivõimuga läbipõimunud organisatsioon taga erinevaid vähemusi, sealhulgas muslimeid ja homosid. Nende kahe grupi kujutamine võimalike liitlastena on aga pehmelt öeldes ulmeline isegi ulmefilmi jaoks. Samasugust värki on seal kuhjaga – ja mis tõeliselt närvidele käib, on asjaolu, et sarnaselt Dan Browni samast juurikast pärit teostega on ka V arusaamad juba noorema põlvkonna peades üksjagu pesa teinud. Mõni tegelane on ikka tõsiselt üllatunud, kui vihjata, et ehk on mõned asjad tegelikult natuke teistmoodi…
On ausalt öeldes paganama irooniline, et info- ja mõttevabadust nõudvad protestid üle Euroopa on oma sümboli siit võtnud… Sama hea idee oleks valida laulupeo sümboliks katkine leierkast. Anarhismilõhn ja Suure Venna temaatika nagu klapiks, kuid mõtlemist mittesoosiv põhisisu tõrjub selle tagaplaanile. Totalitaarse ühiskonna teemalise filmina soovitab Kakk madinasõpradele hoopis Equilibriumi ja rahulikumale inimesele Gattacat.
Nii et ACTA ja muude jaburuste vastu protestin heameelega ka edaspidi, aga ilma selle maskita. Sellega seondub paraku nüüd omakorda liiga palju jaburust.