Ei ole uhke ja hää

… täna eestlane olla. On kurb ja piinlik. Eesti rahvas ei ole kolmekümne aasta jooksul ikka veel selgeks saanud üht olulist kunsti: kuidas valida endale valitsejaid.

Minu jaoks ei ole Eesti Vabariigil olnud juba mõnda aega presidenti. Võimalik, et edaspidi ei ole mõnda aega ka valitsust.

Aga et päris nutuseks ei läheks, siis lõppu üks terminoloogiline leid:

  • K: Kuidas nimetatakse Riigikogu suurt saali?
  • V: Persevestibüül.

Mida Riigikogu inimesega teeb

Täielik müstika… Tüüp, kes mängis Generaator M-is, Turistis ja muudes vingetes bändides ning kirjutas pärast sellest ühe tõsiselt rokenrolli raamatu, hakkas esmalt sotsiaaldemokraadiks ning ajab nüüd suust ikka täielikku ketšupit.

See töökoht rikub ilmselt ära ka kõige kõvema mehe (ja naise ka – Riigikogu on juba mitmendat satsi täis andekaid loomeinimesi, kellest said andetud poliitikud).

Must huumor

Loeme uue riigikogu nimekirja…

Tarmo Leinatamm, Peeter Võsa,  Aivar Riisalu.   Pole midagi öelda – komöödia- ja pullipotentsiaali on piisavalt, mitte vähem kui omaaegsetel kuningriiklastel. Reservi sobiks härrad Rõivas, Lenk ja Toobal. Võikski teha poliitbänd nr 2 ja selle siis järgmisele Eurovisioonile Leto Svetti tegema saata.

Tegelikult aga… Äh, ei saa aru.