Silt: ITSPEA

Tudengisündroom

ITSPEAs oli täna (veel esitamata) kirjatööde tähtaeg. Viimase tunni jooksul enne keskööd laekus ca 20 tööd (varem päeva jooksul veel vähemalt samapalju). Seda hoolimata ca 10 korda mainimisest, et “ärge jätke lõppu, seda hunnikut on hirmus raske korraga lugeda”.

Nüüd on järgmiseks sügiseks soolas süsteem: viimase 10 päeva jooksul enne tähtaega hakkab hinne kahanema 5% päevas (erandiga neile, kes viimase nädala seminarides esinevad). Viimasel päeval esitades saab töö eest vaid pooled punktid – mida varem esitada, seda rohkem kätte jääb. Sellise suure rahvamassi puhul (seekord 178 nägu) ei jää ilmselt muud varianti, kui süüdimatus ära karistada.

APDEIT 23.12: Ka nii on võimalik: üks kodanik saatis enda töö päev peale tähtaega. Tagasilükkamise peale leidis ta, et tegu on suure ebaõiglusega ja õppejõud võiks “end parandada”.

Vajalik arutelu

… täna Riigikogus.

Midagi tuleb selgelt ette võtta. Kakul on olnud eestikeelsetel kursustel alati ka neid tudengeid, kelle emakeel ei ole eesti keel. Üldiselt on nad olnud tublid (tõsi, väike vähemus on olnud tõsised oinad – aga oinaid leiab igalt poolt). Keeleoskuse osas saab mõistlikkuse piires vastu tulla – näiteks mitte norida ülearu vigade kallal ning esitlusslaidid koos autoriga eelnevalt üle käia ja vead koos ära parandada.

Alates eelmisest aastast on aga seis selgelt halvenenud. Praegu on paraku ITSPEA seminarides mitmel korral tekkinud olukord, kus viiest registreerunud ettekandjast ei valda eesti keelt selle ülesande jaoks piisaval määral kolm. Tulemuseks on seis, kus mitu esinejat järjest hoiavad kramplikult etteantud tekstist kinni ning esitavad seda masinliku monotoonsusega või siis nii suurte takerdumistega, et kuulajatel tekib lärmirefleks – kuulamiseks mõeldud ettekanne muutub kuulaja ajus lihtsalt taustamüraks ning see tuleb “välja lülitada”. Lõpptulemusena ei ole mitte keegi õnnelik.

Võiks ju kursuse süsteemi ära muuta – samas on elu näidanud, et ITSPEA stiilis seminare on väga vaja. Eriti neil, kel mingil põhjusel esinemine raskendatud – lõputöö kaitsmisel hinnaalandust ei tehta ning kui see on inimese esimene avalik ettekanne üldse, on tal vesi ahjus.

Üks huvitav detail veel: praeguse eestikeelse ITSPEA päevaõppe 178 inimese seas on vist oma kümmekond muu emakeelega (ja eespoolmainitud muredega), ent puht-eesti nimega inimest.

Filmipaus 2019

Eelmisel esmaspäeval vaatasime ITSPEA kursusel jälle “Idiokraatiat”, täna oli retsensioonide tähtaeg.

Nagu eelmistelgi aastatel – see, mida filmis nähti ja ära tabati, oli üpriski seinast seina.  Seekord suutis üks tudeng tõmmata isegi paralleeli Orwelli “1984”-ga (keskmine inimene Süsteemi vastu). Aga oli taas ka mitmeid, kes nägid üksnes roppu nalja.  Ent eraldi tunnustusena tuleks mainida asjaolu, et ühed esimesed retsensioonid tulid inimestelt, kellel siiani eesti keel veel natuke konarlik on.  Müts maha nende ees.

Sel aastal aga lisandus veel mainimine, et kliimamuutuste vastu ei aita koolist viilimine kohe mitte kuidagi – pigem võib nii toota tüüpe, kes on valmis lekkivasse tuumareaktorisse vett valama.

Juhtmed veetud

… ehk selle semestri lõputööd edukalt ära juhendatud.  Bilanss: üks “suurepärane”, kaks “väga head”, kaks “rahuldavat”. Esmakordselt kahes keeles – lisaks kolmele kohalikule ka kaks neljast küberturbe eriala esmalõpetajast (Sheela Indiast ja Mohanad Egiptusest). Kogu juhtmevedamiste nimekiri on juba üsna pikk saanud…

Lisaks jääb semestri arvestusse ka küberturbe esmakursuslaste kirju seltskonna ITSPEA-st läbilaskmine. Alguses oli kerge hirm nahas, kuna eelmise semestri õppejõududega oli neil üksjagu hõõrumisi. Aga Kakku nad miskipärast kuulasid ja kõvade asjadega ei loopinud. 🙂

Filmipausi kokkuvõte 2017

Kakk on juba mitu aastat teinud enda ITSPEA kursusel semestri keskel rebaste ehmatamiseks filmipausi ja näidanud vana head “Idiokraatiat” (täiesti viisakalt ja legaalselt – ametlikus õppekeskkonnas õppeülesandena ja ametliku koopia pealt). Üldiselt on mõtteraputajana päris hästi töötanud – soovijad on saanud lisapunktide eest ka filmile retsensioone kirjutada, need on alati olnud üsna seinast seina.

Seekordne retsenseerimistähtaeg kukkus just ning peab ütlema, et sel korral vaevus arvamust avaldama vaid ca kümnendik seltskonnast. Kõik nad said vaeva eest enda punktid ausalt kätte, kuid ka seekord oli arvamusi kogu spektri ulatuses. Mõned nägid vaid lolli komöödiat, mõned tabasid ära vajaduse õppimisse tõsisemalt suhtuda, mitmed tõmbasid paralleeli Dwayne Elizondo Mountain Dew Herbert Camacho ning praeguse USA riigijuhi vahele (seda tegid muide ka filmi loojad, öeldes viimatise valimiskampaania käigus, et nad vist said kogemata dokkariga hakkama). Õnneks oli ka neid, kes said lisaks pihta Carl’s Jr-le, Tarrlytonile, FDA äraostmisele Brawndo poolt jmm torgetele – tegelikult on ju filmi peamine raskuspunkt mitte niivõrd tuleviku antiutoopial, kuivõrd just kasvaval lollusel meie endi ümber.

Igatahes tuleb praktikat jätkata. Kui kasvõi paar inimest tõsiselt elu üle mõtlema õnnestub provotseerida, on lugu asja ette läinud.

Asjalik seminar

Sellest sügisest õpib IT kolledžis uuel ingliskeelsel küberturbetehnoloogiate erialal koos eestlastega punt välistudengeid (hindu, prantslane, vietnamlane, paar egiptlast ja mõned veel) ning Kakul tuleb neile enda nüüdseks juba päris pika ajalooga ITSPEAd (ingliskeelne akronüüm tuli küll SPEAIT) lugeda.  Nagu ikka, tehakse seminarides ettekandeid, aga täna tuli vist seni kõige huvitavam kuulamine.

Teemadeks tulid järgemööda transhumanism, Pirate Bay, Oculus Rift ja Apple ning kõik olid korralikud ettekanded. Ühe senikuuldud parima ettekandega aga sai maha egiptlane Mohanad – soovitus teha millestki, mis endale korda läheb, pidas 100% paika. Teemaks oli sealne 2011. aasta revolutsioon (täpsemalt vastavalt ITSPEA spetsiifikale sotsiaalmeedia roll selles) ning autor oli lisaks korralikule esitlusele ja väga korrektsele kirjatööle teinud valmis lausa minidokkari – kusjuures mõnedki kaadrid olid tõeliselt põrutavad. Paralleel meie laulva revolutsiooniga oli täitsa olemas. Väga kõva töö.

Ootame huviga, ehk tuleb järgmistel kordadel veel miskit sarnast.

Natuke teistmoodi seminar

Tänases [L] ITSPEA praktikumis olid neljast ettekandest kaks natuke ebatavalised – nimelt esinesid (viipekeeletõlgi vahendusel) kaks kurti tudengit, kes rääkisid IT rollist kuulmispuuetega inimestele. Rahvas kuulas täitsa huviga ja esitas küsimusi, Kakk sai aga teada enda viipekeelse nime – selleks on “Pats” (ehk see hobiusesaba moodi asi, mis Kakul taga kõlgub) . 🙂 Täitsa vahva ju.

Mis kinni ei jää…

… pidavat saama kinni löödud. Kolledži ITSPEA eksamil löömist õnneks vaja polnud.

Aga mingi väe läbi oli päris suurel osal esseevormi valinud rahvast (keda oli enamik) kirjutamise oskus märgatavalt paranenud, seda võrreldes semestrisisese kirjatööga. Mine võta kinni, kas aitas klassikalistest häkkeritest rääkimine (kes muuhulgas ka korralikku kirjaoskust nõuavad), korduv Saalomon Vesipruuli mainimine või bokkeniga loenguskäik, aga pilt oli parem kui enne. Isegi sõnakuju “videosi” esines nähtavalt vähem kui varem. 🙂

Seega on õppejõud peale kolme pikka eksamipäeva päris rahulolevalt kapsas.

P.S. Ühes eksamiessees esines [L] lahe viide sellele, et vahel on isegi WoW-i mängimine eluliselt vajalik. 🙂